JUHTKIRI ⟩ Eesti süüdistab Lääne-Euroopat Venemaa alahindamises, aga enda kodutöö on samamoodi tegemata

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Narva veehoidla probleemiga hakati tegelema liiga hilja
• Eesti energiajulgeolek sarnaneb õlgmajakesega
• Venemaa üritab ära kasutada julgeolekunõrkusi

Narva veehoidla ehk ­Eesti elektrivarustuse probleemiga tegelema hakkamine alles pärast Ukraina suurema sõja puhkemist veebruaris näitab Eesti valitsuste hooletust julgeolekuküsimuses. Nüüd on samas lootust, et probleemile leitakse lahendus ja Eesti ei pea kartma oma elektrivarustuse pärast.

Tänane Postimees kirjutab, kuidas märtsis hakkas valitsus otsima võimalusi, et leida lahendus Narva veehoidla ja Eesti Energia jahutusveele. Asja uba on selles, et veehoidla tammi sees olevad lüüsid asuvad Vene territooriumil ning paha tahte korral võib Venemaa need lüüsid avada ja veehoidla veest tühjaks lasta. Narva elektrijaamad ei saaks enam jahutusvett ja suur osa Eestist oleks elektrita.

Lihtne ja ebaõiglane oleks süüdistada ainult Kaja Kallase valitsusi julgeolekualases tegematajätmises, sest Narva veehoidla lüüside probleem on olnud teada sisuliselt terve taasiseseisvuse aja. Küsimus ongi, miks pole Eesti sellele varem tähelepanu pööranud.

Eesti käitumine meenutab muinasjuttu kolmest põrsakesest ja kurjast hundist. Muinasjutu sisu seisneb teatavasti selles, et kaks esimest põrsakest löövad lulli ega ehita endale korralikku maja, nii et kuri hunt suudab need kergesti uppi puhuda. Alles kolmanda põrsakese ehitatud kivist maja päästab nad kurja hundi käest.

Eesti on pidanud Lääne-Euroopat Vene julgeolekuohu taustal kaheks esimeseks põrsakeseks, aga ennast kolmandaks. Kes oskab end kurja hundi vastu kaitsta ja selle rünnaku vastu valmistuda. Nüüd tuleb välja, et pole me Lääne-Euroopast paremad ühti ja ka meie energiajulgeolek sarnaneb õlgmajakesega.

Lihtne ja ebaõiglane oleks süüdistada ainult Kaja Kallase valitsusi julgeolekualases tegematajätmises, sest Narva veehoidla lüüside probleem on olnud teada sisuliselt terve taasiseseisvuse aja.

Kui Postimees kirjutab, et novembris tehtud riskianalüüsi ei peetud millekski ähvardavaks, siis samasugused protsessid leidsid aset ka mujal. Nii näiteks leiti Saksamaal veel oktoobris, et Nord Streami gaasijuhe ei kujuta endast mingit julgeolekuriski. Nüüd on selle gaasijuhtme kallal korraldatud mitu sabotaažiakti, mis paneb küsimuse alla Euroopa energiajulgeoleku.

Et Narva veehoidla näol on tegemist julgeolekuküsimusega, siis katab paljut riigisaladuse loor. On mõneti mõistetav, et julgeolekust ei saa kõike rääkida, kuid rahvale valetada ja häma ajada ka ei tohi. On mõistetav seegi, et Ukraina sõja puhkedes polnud võimalik kõike ette näha. Ent Narva veehoidla lüüside probleem oli midagi sellist, mis oli kõigile teada.

Lisatagu siia veel ­LNG-terminali teema ja saabki selgeks, et Eesti ei võta julgeolekuküsimusi liiga tõsiselt. Ent me näeme, et Venemaa üritab igati ära kasutada julgeolekunõrkusi nii Euroopa Liidu kui ka NATO sees. Oleks rumal arvata, et mingil hetkel ei võta Moskva ette Narva veehoidla lüüse.

Paanikat tekitada pole ilus, aga ilus pole ka silmi kinni panna ja arvata, et oleme kaitstud. Postimehe loost selgub, et lahendus on olemas – ärgem tapkem siis sõnumitoojat, vaid mõistkem, et julgeolekumure on meie kõigi ühine mure.