N, 9.02.2023

Tuul Sepp ⟩ Napsilembesed loomad ja linnud

Tuul Sepp
, loomaökoloog
Napsilembesed loomad ja linnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Mark Antonius Puhkan joonistab FOTO: Mark Antonius Puhkan
Mark Antonius Puhkan joonistab FOTO: Mark Antonius Puhkan Foto: Mark Antonius Puhkan

Sügise edenemine jahedaks, lühikesepäevaliseks ja kuldleheliseks tähendab ka seda, et siia hakkavad kohale jõudma talvituvad linnud. Me oleme harjunud mõtlema Eestist kui maast, kust linnud talveks lahkuvad, kuid mõnede põhjamaiste pesitsejate jaoks oleme hoopis mõnus soe lõunamaa, kus külm ja pime aeg üle elada, kirjutab loomaökoloog Tuul Sepp.

Ühed sellised Eestisse soojamaareisile tulijad on siidisabad, kes lähinädalatel meile parvedes saabuma hakkavad. Nende kohalejõudmise aeg langeb kokku ajaga, mil pihlaka- ja viirpuumarjad ning õunad juba okstel vaikselt käärima hakkavad minema. Nii ongi purjus siidisabad üsna igasügisene nähtus – inimesed pole ilmselgelt ainsad, kes puhkusereisil vastutustundetult käituma kipuvad. Käärinud marju söönud linnud võivad näida uimased ja imelikud, lennata vastu akent või niisama maas vedeleda.

Miks siidisabad ennast purju söövad ja kas purjutamine on loomariigis sama levinud nähtus kui inimesel? Esimese küsimuse vastus on lihtne: alkohol on energiaallikas ja käärinud marjad annavad talveks valmistuvale linnule nii vajalikke energiavarusid. Võib arvata, et meie kliimavööndis on siin talvituvad linnud hilissügisestest viljadest ennast vinti võtnud juba miljoneid aastaid. See ei tohiks olla midagi uut.

Märksõnad
Tagasi üles