Krista Fischer ⟩ Kuidas lugeda teadusartiklit ravimiuuringust?

Pildil Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Foto: Sille Annuk

Tänapäeva meditsiin on tõenduspõhine. Kõik ravimid, mida arstid meile välja kirjutavad, on läbinud teadusuuringud, mis on veenvalt tõestanud nende efektiivsust. Uuringutest saame omakorda teada teadusartiklitest, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. 

Koroonapandeemia ajal on paljud meist üritanud ka iseseisvalt teadusartiklitest sotti saada ja sellest järeldusi teha, ootamata konkreetseid soovitusi oma arstilt. Paraku kaasneb selle tegevusega ka oht, et laseme ennast eksitada pealtnäha ilusatest tulemustest, kui reaalsuses on asi veel kaugel sellest, et ravimit julgelt kasutama võiks hakata. Loetlekski siinkohal mõningad punktid, mida algaja teaduskirjanduse lugeja võiks tähele panna.

Esiteks, kas uuringu käigus jagati uuritavad juhuslikult rühmadesse, kes said erinevat ravi (randomiseerimine)? Kui kõik said ühesugust ravi ja neid võrreldakse lihtsalt «tavapärase» tulemusega, ei saa kuidagi välistada, et uuringusse kaasatud erinesid mõnevõrra tavapärasest keskmisest. Ka väiksed erinevused uuritavate vanuses, terviseseisundis või isegi haridustasemes võivad viia selleni, et tulemus erineb varasemast keskmisest ka siis, kui ravimil efekt puudub. Randomiseerimine tekitab aga kaks rühma, kelle vahel puuduvad muud süstemaatilised erinevused peale uuritava ravi – kui neid erinevusi kogemata juurde ei tekitata.