Jüri Kotšinev ⟩ Elu ohtliku naabri kõrval nõuab meilt kindlameelsust

Jüri Kotšinev FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Ukraina on sügisest saadik olnud oma maa kaitsmisel edukas. Vasturünnakud ida ja lõuna suunal on vääramatult näidanud plaanipärast ja läbimõeldud tegevust okupantide väljatõrjumisel oma maalt, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Kiievi autoriteetsed allikad on avaldanud kindlat veendumust, et riik vabastatakse sissetungijatest 2023. aasta kevade lõpuks. Loodetavasti nii lähebki. Samal ajal tuleb endale aru anda, et konflikti lõplik lahenemine ei saabu kiirelt isegi siis, kui sõja kuum faas lõpeb Ukraina võiduga.

Venemaa piiririigid, sealhulgas Eesti, ei saa sellise naabri nagu Venemaa vahetus läheduses iialgi rahulikult hingata. Venemaa oli keisririigi aegadel andnud oma provintsile Soome Suurvürstiriigile suure autonoomia, kuid ometi hoiti Soomet raudses haardes impeeriumi koosseisus. Eesti- ja Liivimaa olid samuti impeeriumi provintsid ja nendega ei arvestatud isegi sellisel määral nagu Soomega. Pärast 1917. aasta riigipööret oli punane Venemaa sunnitud osa endise impeeriumi territooriumist lahti laskma, kuid see ei toimunud ilma peatse katseta need territooriumid, sealhulgas ka endine Eesti kubermang, relvadega uuesti oma võimu alla võtta. Kõiki oma asumaid käsitles Moskva kui omandit.