Hain Rebas ⟩ Kui Krimm jääb Venemaale, siis ei too see meile rahu, õnne ja rõõmu

Inimesed Ukraina kunstnike (Andrusiv, Serdjukov, Kalinovska, Visitš) loodud Krimmi silda kujutava kunstiteose ees 8. oktoobril 2022 Kiievis. Foto: SERGEI SUPINSKY

Ei saa nõustuda briti sõjaajaloolase Antony Beevori «lääneliku» järeleandmise ehk appeasement’i soovitusega võimaliku Ukraina-Vene rahukokkuleppe puhul, kirjutab ajaloolane Hain Rebas.

Toetudes «Versailles 1918» mõttele, argumenteerib Beevor putinliku püsivuse poolt Krimmis (Dagens Nyheter, 24.09.2022). Pärast Esimest maailmasõda olnud Beevori meelest lääneliitlased liiga pealetungivad ega andnud küllalt järele kaotajatele sakslastele. Seepärast tekkinud järgnev Saksa revanšism, laialt levinud pussnoa selga saamise legend, Hitler, taasrelvastumine ja uus maailmasõda.

Kõik iseendast õige. Nüüd aga kunagi niikuinii järgnevate Ukraina-Vene rahuläbirääkimiste puhul väidab Beevor võrdlevalt, et kui 1918. aasta võitjad olnuksid sakslastega leplikumad, siis polekski läinud lahti õudustega Teine maailmasõda. Ning järelikult, ja see on Beevori kaasaegne puänt – kui vaid Putinil lubatakse päästa oma nägu Krimmi alleshoidmisega, siis tooks tulevik meile rahu, õnne ja rõõmu. Naiivne mõte.