Maailm, millega silmitsi seisame – mis maailm see on? See on radikaalse ebakindluse maailm. Sündmused, mida võiks ette kujutada, et neid kunagi ei juhtu, toimuvad üksteise järel.
Sellise tempo juures muutub must luik enamuseks. Valgeid luiki enam pole – kõik on mustad –, sest üksteise järel on juhtunud asju, mille toimumise tõenäosus oli väga väike, ometi need juhtusid ja neil oli tugev mõju.
Proovin selle kokku võtta Oliver Schmitti sõnadega. Meie heaolu on põhinenud kahel asjal. Esiteks Venemaalt tuleval odaval energial. Vene gaas – odav ja väidetavalt turvaline ning stabiilne. Elu on näidanud, et see pole nii. Teiseks ligipääsust suurele Hiina turule niihästi ekspordiks kui ka impordiks, tehnosiirdeks, investeeringuteks ja odavate kaupade hankimiseks. Ma arvan, et Hiina töötajad on oma madalate palkadega ohjeldanud inflatsiooni palju paremini ja rohkem kui kõik keskpangad kokku.
Niisiis, meil on tegu üsna kange kokteiliga – nii sisemiselt kui ka väliselt – ja vanad retseptid enam ei tööta. Meil on kasvavad julgeolekuprobleemid ja meie sisemine ühtekuuluvus on ohus.