Juhtkiri ⟩ Miks Eesti üldse arvas, et Soome renditud LNG terminal meile jääb?

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Kui 10. oktoobril sai selgeks, et LNG-laev Eestisse ei tule, mõjus see nagu välk selgest taevast
• Ometi ütles näiteks Eesti Gaasi juht, et turuosalistele see üllatav ei olnud
• Soome põhjendused on Soome seisukohalt igati mõistetavad

Mitu kuud hellitati meid jutuga, et LNG-laev, mis Eestil ja Soomel keerulise talve üle elada võimaldab, asub kahest riigist sellesse, kus ujuvterminali toimimiseks vajalik taristu kiiremini valmib. Et eraettevõtjale tempo peale pandi ja Eesti edumaa Paldiskis paistis Soome Inkooga võrreldes turvaline, juurdus usk, et LNG-laev tuleb just meie manu, ja siis me aitame Balticconnectori kaudu ka naabrit.

Reaalsus oli siiski teine ja Postimehe veergudel avaldatud aegrida näitab seda päris selgelt. Kui Soome võrguoperaator sõlmis 20. mail lepingu USA energiafirmaga, et rentida kümneks aastaks LNG-terminal, siis eestlaste allkirju seal polnud – ei toonase majandusministri Taavi Aasa ega võrguettevõtte Elering juhi Taavi Veskimäe oma.

Varasem memorandum, mis nägi ette terminali paigutamise kiiremasse riiki, ütles ka seda, et Soome ja Eesti rendivad terminali koos. Miks see niiviisi ei läinud, pole mõtet küsida 18. juulil ametisse asunud majandusministri Riina Sikkuti käest. Ka jutt, et praegune minister Eesti eest ei seisnud, paistab õõnes, kui terminal on soomlaste oma.

Läks aga nii, et kui 10. oktoobril sai selgeks, et LNG-laev Eestisse ei tule, siis mõjus see nagu välk selgest taevast. Ometi ütles näiteks Eesti Gaasi juht, et turuosalistele see üllatav ei olnud. Soomlaste taristu valmib küll hiljem kui meil, kuid ikkagi mõistlikul ajal, et ujuvterminal saaks end seal sisse seada.

Praegusele majandusministrile võib ette heita segadust tekitanud väidet, et tema teadis laeva Soome minekust juba varem. Kas Riina Sikkut eksitas mitme kuu vältel Eesti avalikkust ja kai ehitusse märkimisväärse kiirusega panustanud ettevõtjaid? Täpsem oleks siiski öelda, et soomlased arvestasid laeva viimisega Inkoosse hiljemalt teiseks saabuvaks talveks, aga vastupidiselt meie varasemale arvestusele on nad selleks valmis juba nüüd.

Soomlasi võis panna kiiremini liigutama ka häiriv sõnasõda Eleringi, Eesti ettevõtjate ja majandusministeeriumi vahel.

Soome põhjendused on Soome seisukohalt igati mõistetavad. Balticconnector Paldiski ja Inkoo vahel ei pruugi tagada Soome suuremale tarbimisele vajalikke koguseid. Lisaks põhjendavad soomlased, et kui terminal on Soomes, siis saavad töötada sealsed gaasielektrijaamad, millest Eestilegi kasu tõuseb. Muutus ka julgeolekuhinnang, sest mere põhjas võib Nord Streami plahvatustele mõeldes juhtuda gaasitorudega mida iganes.

Ujuvterminali haalamiskai olemasolu on Eestile ikkagi vajalik, kuid see ei võta asja küljest ära altvedamise mekki. Kai valmib konkreetse laeva tarvis ja seda laeva ei tule.

Meile kinnitatakse, et Eesti tarbijad ootamatu suunamuutuse pärast ei kannata ja kodud püsivad soojad. Aga mis hinnaga? Ebakindlust lisab Elering, kes pole teinud ka investeeringut taasgaasistamislaeva rentivasse ettevõttesse. Lõpptulemus on paras segadus, kus jääb üle loota, et ka Eesti ettevõtetele laieneb eesõigus Soome LNG-terminali kasutada.

LNG-laeva Eestile eraldi või koos Soomega tellimise magas maha eelmine valitsus. Soomlasi võis panna kiiremini liigutama ka häiriv sõnasõda Eleringi, Eesti ettevõtjate ja majandusministeeriumi vahel. Praegune valitsus on hädas avalike suhetega, kuid käkk ise keedeti varem.