Liis Kuresoo ⟩ Kellele on vaja looduskaitsealasid?

Foto: Mari Klein

Kas võime keset energiakriisi ja sõda Euroopas ära unustada kliima- ja elurikkuse kriisi? küsib Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Ei, sest on selge, et juba 1,5-kraadine kliima soojenemine toob endaga kaasa suure muutuse looduses ja paratamatult ka meie elus. Kui enneolematud üleujutused Pakistanis tunduvad Eestist vaadatuna kauge murena, siis tõsiseid ohumärke leiame palju lähemalt: Kesk-Euroopas ilmusid jõgedest välja «näljakivid», millelt võis lugeda pahaendelist kirja «nuta, kui mind näed», Eestis kuivas põua tõttu kokku Soodla paisjärv, kust Tallinn saab joogivee. Kliimamuutust on vaja puhverdada elurikaste ökosüsteemidega, mis aitavad ka meie jaoks hullemat ära hoida.

Viimane rahvusvahelise kliimapaneeli (IPCC) raport näitas selgelt, et oleme tegevusetuse tõttu vastuvõetavana tundunud maksimaalse üleilmse 1,5-kraadise kliimasoojenemise kursilt maas. Ometi ei ole tarvis leppida vähema ja oluliselt katastroofilisema eesmärgiga, sest hullema ära hoidmiseks pakub loodus ise võimalusi.