Jaak Valge ⟩ Mis saab Ukraina põgenikest edasi?

Luhamaa, 4.10.2022 Foto: Arvo Meeks

Venemaa agressioon on vallandanud põgenikelaine ulatuses, mida meie maailmaosa pole üle 70 aasta kogenud. ÜRO pagulasameti andmetel on Euroopas 7,5 miljonit Ukraina põgenikku, kellest on ajutist kaitset taotlenud 4,2 miljonit. Eesti piiri oli politsei- ja piirivalveameti andmetel septembri lõpu seisuga ületanud 105 000 põgenikku. Paraku on alates 25. maist nende hulgas ainult need, kes tulid Eestisse üle idapiiri. Mujalt Eestisse sisenenute kohta sellest ajast alates andmed puuduvad. Ajutist kaitset on Eestis septembri lõpu seisuga soovinud 36 000 Ukraina sõjapõgenikku, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).

Ukraina põgenikke, kes on deklareerinud, et soovivad jääda Eestisse, on septembri lõpu seisuga üle 58 000. Nende osakaalu poolest püsielanikkonda (4,4%) näib Eesti olevat esimene riik maailmas, igatahes jõukamatest Euroopa riikidest eespool. Ka 58 000 hulgas pole alates 25. maist isikuid, kes tulid Eestisse Euroopast. Nende käest pole saadud seda küsida, kuna kontrollitakse ainult Venemaalt tulijaid.

Me ei tea ka, kas need, kes deklareerisid idapiiril Eestisse tulles, et soovivad sõita Eestist edasi, seda tegid. Seega ei tea, kui palju on üldse Eestis Ukrainast lahkunuid ja kes nad on. Rääkimata sellest, et teaksime, mida nad Eesti riigilt soovivad ja edasi teha kavatsevad.