Juhtkiri ⟩ Kertši silla ründamine riivab valusalt Venemaa eneseuhkust

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Venemaa vastus silla ründamisele võib olla brutaalne
• Vene sõjatehnika saabumine rindepiirkonda on raskendatud
• Ukrainale annab Venemaa kaotusetunne kindlust juurde

Kertši silla ründamine seab kahtluse alla Vladimir Putini võimu ja autoriteedi.

Plahvatus Krimmis Kertši väina sillal oli suur moraalne võit Ukrainale, samas sunnib see küsima, kui intensiivseks Ukraina sõda veel võib minna.

Plahvatus on seotud ka otseselt Venemaa presidendi Vladimir Putini isikuga. Esiteks leidis Kertši silla plahvatus aset vaid päev pärast Putini 70 aasta juubelit. Teiseks oli just Putin see, kes 2018. aastal selle silla avas, juhtides isiklikult silda ületavate sõidukite juhtveokit. Sestap tuleb rünnakut Kertši sillale võtta ka otsese rünnakuna Putini isiku vastu. Aga ennekõike tema võimu ja autoriteedi vastu. Pidi ju Kertši sild sümboliseerima Krimmi kindlat kuulumist Venemaa rüppe ja näitama, et ühendusteed Krimmiga ei sõltu enam Ukrainast.

Silla ründamisel pole ainult sümboolne tähendus, sest selle kaudu toimetati Krimmi ka Vene lahingutehnikat. Ja ehkki raudteetransport ja osaliselt ka maanteeliiklus taastus pühapäevaks, tähendab see ikkagi, et edaspidi peab Vene pool kulutama palju rohkem energiat ja ressursse silla valvamiseks. Ühendusteed okupeeritud Krimmi ja Lõuna-Ukrainaga pole pärast silla ründamist enam nii turvalised. Ka Lõuna-Ukrainas kulgevad raudteeliinid, mida Venemaa kasutab oma vägede varustamiseks, asuvad rindejoonele küllalt lähedal.

Peale selle tähendab Kertši silla ründamine, et Krimmi elanike turvatunne väheneb aina enam. Nad peavadki tundma, et elavad sõjatsoonis ja okupeeritud territooriumil, mitte kuskil mugavas tagalas, olles kindlat ankurdatud Venemaa külge. Vaevalt et Vene võimude rahustamiskatsed Krimmi elanike seas vilja kannavad.

Kurbloolisus seisneb selles, et praegu niigi juba kohutavalt brutaalne sõda võib muutuda veelgi jõhkramaks. Tõenäoliselt kuuleme taas ähvardust kasutada tuumarelva.

Kertši silla ründamine asetub ka Ukraina vastupealetungi konteksti ja lisab Venemaa kaotuse tunnet. Sest taganevad Vene väed vajavad pidevalt täiendusi, aga kui viimased on löögi all, kannatavad ka Vene vägede positsioonid. Ukrainale seevastu annab silla ründamine juurde kindlustunnet.

Pühapäevase seisuga polnud kumbki pool silla ründamist oma kätetööks tunnistanud. Rahvusvahelises meedias oli küll vihjeid Ukraina eriteenistuste seotusele toimunuga, kuid ukrainlastel on kindlasti oma põhjused, miks selles küsimuses madalat profiili hoida.

Silla ründamine demonstreerib taas eredalt, kuidas Ukraina sõda ei lähe nii, nagu Moskva oli lootnud. See kõik aga tähendab, et Vene juhtkonnas peab leiduma rahulolematuid, kellele ei istu Putini juhtimine. Nüüdne otsene rünnak Putini isiku vastu võib suurendada seda rahulolematust veelgi.

Jääb üle küsida, milliseks kujuneb Moskva vastus. Plahvatused nii Nord Streami gaasijuhtmes kui ka Kertši sillal on riivanud valusalt Venemaa kui suurjõu enesetunnet. Kahtlemata on Putinil vaja iga hinna eest näidata võite, sest praegu naerab enamik maailmast Venemaa üle. Võib pakkuda, et suurenevad Venemaa rünnakud Ukraina tsiviilisikute vastu, sest puhtsõjaliselt ei suuda Venemaa praegu midagi erilist korda saata.

Kurbloolisus seisneb selles, et praegu niigi juba kohutavalt brutaalne sõda võib muutuda veelgi jõhkramaks. Tõenäoliselt kuuleme taas ähvardust kasutada tuumarelva. Sõja intensiivistumine aga tähendab, et sõjapõgenike hulk mitte ei vähene, vaid suureneb. Selleks tuleb valmis olla ka Eestil.