Drittes Reich ja Russki mir – appeasement enne ja nüüd

Mati Sirkel FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel aastal ilmus kirjastusel Gallus tõlkeraamatuke nimega «Kättemaks», autoriks saksa autor Gert Ledig. 1956. aastal ilmunud teoses kirjeldab selle kõige tunnistajaks olnud autor nimetu Saksa linna (Hamburg, Dresden, Köln jne?) lauspommitamist liitlaste poolt ühe simultaanse tunni kestel, kirjutab tõlkija Mati Sirkel. 

Kirjeldus on kole, aga aus: veri, puruksrebitud laibad, rusude alla maetud või elusalt põlenud inimesed – sõda, nagu see tegelikult oli ja on.

Ei oleks kuidagi osanud arvata, et «Kättemaksu» ilmumisest aasta hiljem, nüüd, 2022. aastal, on sõda taas saanud täieks veriseks tegelikkuseks. Saksa tsiviilelanikud oma rõhuvas enamuses polnud süüdi milleski muus, kui et olid miljonitest suudest ja ligi kümme aastat karjunud «Sieg heil!» – «Jah, me tahame totaalset sõda!» Lihtsõdurid pidid alluma käsule, nagu mobilisatsiooni korral ikka. Ja Goebbelsi propaganda ning tsensuur olid professionaalsed: juudid on vähktõbi, mis tuleb välja opereerida. Pole midagi parata, see töö on ebameeldiv, aga peab tehtud saama: «Juda verrecke!» Niisiis: kättemaks selle eest pidi tulema ja tabama kogu rahvast. «Kättemaks» on õudne raamat. Sama õudsed on Mordori orkide kuriteod praegu Ukrainas. Ainult et Hitleril polnud veel tuumapommi (mida ta kindlasti oleks kasutanud), Putinil on.