Karl Haljasmets ⟩ Tööstussektor vajab kriisis kindlust

Meretuulepark Foto: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Töötlev tööstus on sattunud eri kriiside tõttu raskesse olukorda, nendib ettevõtja ja konsultant Karl Haljasmets.

Ettevõtetel on raske. Eriti muret tekitav on töötleva tööstuse olukord, mis on suurima käibe ja ekspordimahuga tegevusala Eestis – seal on hõivatuid ca 120 000 inimest ja tööstusharu moodustab umbes 60 protsenti Eesti ekspordist. 2022. aastal tööstustoodangu müük aeglustus ja pärast lühiajalist taastumist koroonakriisist on selle aasta juulis tööstustoodangu maht kahanenud pea kõigil töötleva tööstuse tegevusaladel. Suurima languse tegi puidutöötlemise ja metalltoodete tootmine, kus langus oli vastavalt 16 ja 12 protsenti. Languse põhjuseks on peamiselt kallitest energia- ja toormehindadest tulenev ekspordimahu vähenemine.

Energiahindade kallinemine lööb tööstust väga valusalt. Eri prognooside järgi sõltub ca pool Eesti tööstussektorist maagaasist ning energiahindade kasv võib muuta tootmise jätkamise ebamõistlikuks, mis omakorda viib suuremate koondamisteni. The New York Times avaldas septembris artikli, kus märgiti, et suurenevad energiaarved sunnivad tööstuseid üle kogu Euroopa juba praegu oma tootmist sulgema. Artiklis toodi välja Prantsusmaal asuva maailma suurima klaasist lauanõude tootja Arci näide, mis pidi kõrgete energiahindade tõttu sulgema neli tehase üheksast ahjust ja ajutiselt koondati kolmandik ettevõtte 4500 töötajast.