Suur nägu ⟩ Eestlane, põlisameeriklane ja astronaut ühes isikus

Nicole Aunapu Mann. Foto: Johan Elm

Eestlaste rahvuslikule uhkustundele on möödunud nädal eriti pika ja pehme pai teinud. Esmaspäeval pälvis eesti päritolu rootslane Svante Pääbo Nobeli meditsiinipreemia, kolmapäeval saadeti SpaceXi raketil kosmose poole lendu Crew-5 missiooni komandör Nicole Aunapu Mann, keda siinpool lompi tituleeritakse eestlaseks, teisel pool aga põlisameeriklaseks.

Nii eesti kui wailaki verd on naisel veerandi jagu, kontakt viimasega aga tugevam, kosmosessegi võttis ta kaasa unenäopüüdja, kuigi oleks võinud kaasa vedada näiteks õnne toova hobuseraua. Tema Tallinnas sündinud vanaisa Helmuth Werner Aunapuu siirdus Ameerika Ühendriikidesse 1920. aastatel. Kuna mees suri siis, kui Manni isa oli alles 11-aastane, ei ole väga palju otsest pärimust Eestist Mannini jõudnud, kuid vähemalt Postimehele on ta öelnud, et oma kauget kodumaad ta kunagi, ehk missioonilt tagasi saabudes, külastada plaanib. Manni ema aga on poolenisti indiaanlane ja USA ajalehed kirjutavad uhkusega esimesest kosmosesse jõudnud põlisameeriklasest naisest (esimene indiaani mees – John Herrington – käis kosmoses 2002. aastal).

Loomulikult ei teadnud eestlased oma rahvuskaaslasest suurt midagi ega osanud temaga ka mingit ühisosa tunda enne, kui ta 2013. aastal end NASA astronautide treeningprogrammi tihedast sõelast läbi pressis. Ja ega teagi, kumb on raskem: kvalifitseeruda astronaudiks või eestlaseks. Oma juurtest kaugeks jäänutele võib viimane olla tõsine katsumus. Kosmopoliidist Karl Papellost sai tõeline eestlane oma rahvuskaaslaste meeltes alles siis, kui ta oli konstrueerinud hunniku kasulikku optilist atribuutikat. Lätis sündinud baltisakslasest Walter Zapist sai eestlane pärast Minoxi fotoaparaadi leiutamist. Ja hoidku, et Aunapu Mann mõnd käkki kokku ei keeraks – sellisel juhul oleks tegu pigem ainult Manni ja kindlasti lihtsalt ameeriklasega.