Kaido Kepp ⟩ Nord Stream kui kindlustusjuhtum

Rootsi rannavalve õhufoto kujutab torujuhtmest Nord Stream 2 lekkivat maagaasi. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

• Nord Streami gaasilekke puhul on mitu kindlustuse jaoks küsitavat tegurit

Olen saanud viimastel päevadel mitu küsimust, kas Nord Streami puhul, kus torujuhtmed on kahjustunud ja sealt lekib gaasi, aitaks kindlustus, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Kaido Kepp.

Iseenesest on küsimus loomulik, kindlustus ongi ju selleks, et aidata toime tulla ootamatute olukordade rahaliste tagajärgedega. Vastus oleks jah, kindlustuse olemasolul võiks see teoreetiliselt aidata Nord Streami omanikfirmat.

Kui vaatame üldiselt taristuobjektide kindlustusi, siis peaksime alustama sellest, kellel on kindlustushuvi ja kes kannab mingi riski realiseerumisel kahju. Üldjuhul on selleks objekti omanik. Mõnikord võib objekt olla panditud kellegi teise kasuks ja siis võib kindlustushuvi olla ka pandipidajal, nt pangal hüpoteeklaenude puhul või liisingul.

Lähtume alustuseks sellest, et kindlustushuvi on taristuobjekti omanikul. Kui selle objektiga midagi juhtub, siis mis moel võib omanik kahju kanda? Neid on laias laastus kolm ja pea kõigi selliste kahjude vastu saab omanik end kindlustada.

Esiteks, varakahju, st kahjustatud vara tuleb taastada või asendada.

Teiseks, omanikul jääb selle varakahju tagajärjel tulu saamata. Kuni vara pole kasutatav ja seda taastatakse või asendatakse, ei teeni omanik tavapärast tulu. Kindlustuse mõistes on tegemist äri katkemisega ja selle kahju hüvitamisel lähtutakse sageli kas brutokasumist (st käive, millest on lahutatud müüdud kaupade ja teenuste kulu), ärikasumist või püsikuludest. Variante on mitu. Lisaks lepitakse kokku, millal see ärikatkemine lõppenuks loetakse. Nt ettevõtte käive on taastunud mingile suurusele võrreldes varasemaga või tehas on uuesti tööle läinud ja saavutanud mingi tootmismahu.

Kolmandaks, omanik tekitab teistele kahju ja vastutab selle eest. Torujuhtmele mõeldes võib siin hüvitiseks olla kas ainult kahjustuste likvideerimise kulud või ka trahvid keskkonna saastamise eest või veel midagi. Vastutus ja sellest tulenevalt kahju suurus trahvide või muude nõuete näol sõltub konkreetse riigi seadusandlusest, kus keskkonnakahju tekkis.

Kui mõelda Nord Streami peale, siis siin on mitu aspekti, mis praeguste sündmuste hindamise keeruliseks teeb.

Ma alustaksin emotsionaalselt ja ka eetilisest aspektist. Kuna torujuhtmed kuuluvad Venemaa riigiettevõtte Gazprom enamusomanduses (või valitseva mõju all) olevale ettevõttele Nord Stream AG, siis sellisele ettevõttele tekkinud kahjule mul isiklik kaastunne täielikult puudub. Võib oletada, et need torujuhtmed olid kindlustatud, kuid missuguste riskide vastu ja missugustel tingimustel täpsemalt, on puhas spekulatsioon. Me ei tea, kes oli kindlustusandja. Kui torujuhet veel ehitati, siis tol ajal loobus mõni suurem Euroopa kindlustusselts sanktsioone prognoosides juba ennetavalt torujuhtme ehitusega seotud riskidele kaitset pakkumast. Aga ma rohkem ei spekuleeriks kahe äriühingu omavaheliste tehingute osas.

Kui aga üldistada, siis siin on paar mõttekohta kindlustuse kohalt veel, mis alati vajavad läbi mõtlemist.

Me ei tea, mis põhjusel see gaasitoru kahjustada sai. Kui tegemist oli terroriaktiga, nagu spekuleeritakse, siis päris sageli on nii, et terrorism on kindlustustingimustes välistus. Samas on kaitset terrorismi eest võimalik eraldi läbi rääkides saada. Küll aga välistatakse kindlustuskaitse alati siis, kui omanik teadlikult ise kahjustas oma vara.

Keskkonnavastutuse mõttes tekkis kahju rahvusvahelistes vetes, aga kui suur see kahju Nord Streami vaatest on, me ei tea. Me ei tea ka seda, kas rahaliselt mõõdetavat keskkonnakahju üldse tekkinud ongi. Kui muidu reguleerib keskkonnakahjusid selle konkreetse riigi seadusandlus, kus kahju juhtus, siis rahvusvaheliste konventsioonide või lepete osas ma ei tahaks midagi öelda. Selleks peaks palju rohkem infot omama.

Kuigi konkreetse torujuhtme juhtumi osas on keeruline midagi öelda, siis üldistades võib öelda, et alati peaks vara omanik hindama, millised on varaga seotud riskid. Seejärel peaks kaaluma, kas ta suudab riskide realiseerumisel tekkinud kahju ise kanda või tuleks see kindlustada. Täiesti selge on, et taristuobjekte saab kindlustada nendega seotud riskide (vara, ärikatkemine, vastutus) maandamiseks. Mõnikord suurematele ja spetsiifilisematele objektidele Eestist katet ei saa ja tuleb nt mõne kindlustusmaakleri abiga vaadata kaugematele turgudele sobiva katte otsimiseks, aga kindlustamine on võimalik ikka.