JUHTKIRI ⟩ Impeeriumimeelsete mõju Eestile tuleb vähendada

Lenini kuju ja Nõukogude liidu vapp Sillamäel Foto: Eero Vabamägi

Valitsuserakonnad peavad leidma endas niipalju jõudu ja kompromissitahet, et võtta vastu seadus kaotada Vene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel.

Tänane Postimees kirjutab, et kui Isamaa ja Reformierakond on kaldumas Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise poole (peaminister Kaja Kallas on küll varem öelnud, et praeguse koalitsiooniga seda ei juhtu), siis sotsid seda plaani heaks kiitma ei kipu. Sotside arvates rikuks Vene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmine põhiseadust.

Samas on selge, et Vene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel on ka poliitiline, mitte üksnes õiguslik küsimus. Kui riigikogu valitsuserakonnad jõuaksid poliitilise kokkuleppeni, näitaks see ühtset poliitilist tahet, mida Ukraina sõja ajal on Eestile hädasti vaja.

Sest küsimus pole üksnes põhiseaduses, millega tuleb arvestada, vaid ka asjaolus, et Ukraina sõda muutis nii sise- kui ka välispoliitilist konteksti kardinaalselt. Vene kodanikuks olemine tähendab, et selle inimese esmane lojaalsus kuulub meile vaenulikule agressorriigile. Lisaks annab Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine ka motivatsiooni omandada Eesti kodakondsus ja saada niiviisi õigus oma kodukandi ja riigi asju otsustada.

Vene kodakondsus Eestis, mis on Venemaa retoorika järgi osa kollektiivsest läänest, tähendab automaatselt aga negatiivset märki. Lisaks sellele läheb Vene kodanike valimisõigus vastuollu Eesti viisapoliitikaga, mille järgi Vene kodanikest turiste riiki ei lasta. Ometi saavad Vene kodanikud osaleda kohalikel valimistel.

Kohalikud valimised ei tegele ainult munitsipaalpoliitikaga, nendel on tähendus ja mõju ka riigi laiemale sisepoliitikale. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kirjutab tänases Postimehes, et näiteks Eesti presidendivalimised võivad toimuda ka valimiskogus. Viimane on aga kokku pandud just kohalike omavalitsuste esindajatest. «Ainuüksi läbi selle on Venemaa kodanike häältel mõju Eesti riiklikule poliitikale,» kirjutab Kaljulaid.

Kohalikud valimised ei tegele ainult munitsipaalpoliitikaga, nendel on tähendus ja mõju ka riigi laiemale sisepoliitikale. See nõuab Vene kodanike valimisõiguse lõpetamist.

Samuti otsustavad kohalikud omavalitsused haridusega seotud küsimusi. Põhimõtteliselt tähendaks see, et Vene kodanikel on sõnaõigus küsimuses, kuidas arendada eestikeelset üldharidust. Oleme ju näinud vastutöötamist vene gümnaasiumide üleminekul osalisele eestikeelsele õppele nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Võib paraku eeldada, et see võib korduda nüüdki eestikeelsele õppele üleminekuga.

Eestile on taasiseseisvuse ajal olnud oluline näidata oma kuulumist läände. See aga tähendab, et linnad ja asulad peaksid oma väljanägemiselt ja valitsemiskultuurilt olema euroopalikud, ja mitte üksnes paberil.

Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine lõpetab suures osas olukorra, kus parlamendi- ja munitsipaalvalimistel osalev elektoraat on eri suurusega. Jääb küll erinevus 16- ja 17-aastaste puhul, kes võivad valida vaid kohalikel valimistel, kuid nende osakaal elektoraadist on väike. Järgmised kohalikud valimised peetakse 2025. aastal, mis tähendab, et see küsimus tuleb operatiivselt lahendada.