Rein Raudsalu ⟩ Vaht Estonia komandosillal ei saanud näha visiiri eraldumist

Reisiparvlaev Estonia. Foto: Ly Menov

Juba teist korda pean vajalikuks välja astuda Vello Mässi arvamusavalduste vastu Estonia huku teemal, kirjutab kaugsõidukapten Rein Raudsalu. 

On muidugi kena, et Vello Mäss peab Estonia huku uurimise lõpparuandes toodud põhjusi paikapidavaiks. Kuid ta tunneb muret, et lõpparuande on merendusspetsialistid kirjutanud «tädi Maalile» raskesti arusaadavas keeles. See ametlik dokument saabki aga olla koostatud vaid erialatermineid kasutades. Kahjuks on tõde, et igat masti tõlgendajad on nii omast fantaasiast kui ka dokumenti kuritahtlikult väänates suutnud üllitada kuhjaga vandenõuteooriaid, viies tavakodaniku segadusse. Neid lugedes jääb vahel mulje, et uurimiskomisjoni liikmed ongi laevahukus süüdi. Kahjuks on merevõõraste selgituste ja arutelude seas ka mõned Vello Mässi poolt sõnastatud. Soomuslaeva Russalka huku võrdlemine Estonia hukuga ja heietused selle ümber (kusjuures Mäss näib teadvat, mida mõtles ja mis otsused tegi Russalka komandör) tunduvad lihtsalt heietusena.

Arutelusid kiiruse vähendamise üle on olnud pidevalt kuni arvamiseni, et just kiiruse tõttu eraldus visiir. Kinnitatakse, et kõik laevad olevat sel ööl kiirust vähendanud. Esiteks vähendab jõuseadme automaatika raskes lainetuses takistuse suurenedes masinapöördeid, mis viib kiiruse teatavale vähenemisele. See toimis ka Estonial. Pole teada, et ükski kapten sel ööl samas piirkonnas oleks vähendanud kiirust kartusest, et laev võib ära laguneda. Kui seda keegi ka tegi, siis ainult reisijate mugavuse huvides. Lisaks tuleb öelda, et ei Estonia ega teiste ümbruskonna laevade laevajuhtidel polnud teavet 1993. aasta jaanuaris toimunud ohtlikust intsidendist, kus Estonia referentslaeval Diana II (hilisem Mare Balticum ja Meloodia) purunesid tormis vöörivisiiri lukustusseadmed – see teave koos tosina teise samalaadse intsidendiga jõudis laevajuhtideni laiemalt alles pärast Estonia hukku.