R, 2.12.2022

KEELETEADLASED ⟩ Kui hukas on tänapäeva noorte keelekasutus?

Kui hukas on tänapäeva noorte keelekasutus?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Postimehe mobiilirakendus
Postimehe mobiilirakendus Foto: Postimees.ee

Kuigi keeleuuendustele vastuvõtlike teismeliste keelepruugis võib märgata rohkelt inglise keele mõjusid, on seal ka palju loomingulisust ja põnevat keelemängu, kirjutab Tartu ülikooli teismeliste keele uurimisrühm.

Noorte keelekasutus on meedias pideva tähelepanu all: avalik arutelu käib nii nende keeleliste pädevuste kui ka rohke inglise keele kasutuse üle. Näiteks kirjutab Liisa Salekešina (Tartu Postimees, 24.09.2021): «Kui kuulata tänaval mööda kõndivaid noorukeid või vaadata paljude Eesti suunamudijate videoid, jääb kõrvu kriipima tihe inglise-eesti segakeel.» Värvika võrdluse nimetatud segakeelele – estonglish’ile – toob oma mõtteavalduses Hedi Aimsalu (Järva Teataja, 14.03.2018): «Paljude noorte moodne keelepruuk mõjub justkui sibul ja heeringas vahukoorega.» Valdavalt negatiivse alatooniga hoiakud põhinevad isiklikel tähelepanekutel, mis panevad inimesi muretsema eesti keele tuleviku pärast. Kuid mida näitavad sellekohased uuringud?

Noortekeelt on Eestis uuritud alates 1920ndatest, keskendudes eeskätt sõnavara kirjeldamisele, kuid uuringuid napib. Rahvusvahelistes uuringutes on noori kirjeldatud suunanäitajate, innovaatiliste keelekasutajatena, kelle sõnavaras leidub keelendeid, mida täiskasvanud kõnelejad pole varem ehk kuulnudki. Noored on oma ajastu peegelpilt, aga ka selle kujundajad, kelle põhjal saab dokumenteerida keele varieerumist ja muutusi – näiteks praegu saame jälgida, millist mõju avaldavad keelekasutusele üleilmastumine ja sotsiaalmeedia.

Märksõnad
Tagasi üles