Mart Kuldkepp ⟩ Rahutuvisid tekib sotsiaalmeedias ohtralt

Mart Kuldkepp Foto: Eero Vabamägi

1915. aastal, keset Esimese maailmasõja lahinguid, otsustas Ameerika autovabrikant ja miljardär Henry Ford algatada omaenda eraviisilise rahumissiooni sõdivate Euroopa suurriikide valitsuste juurde, et veenda neid sõda võimalikult kiiresti lõpetama. Reis võeti ette eraldi selleks otstarbeks renditud ookeaniaurikuga Oscar II, millel lisaks Fordile viibis suur hulk rahuaktiviste Euroopast ja Ameerikast, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.

Kahe nädala pikkuse kurnava reisi ja pardal levinud gripipuhangu järel lõpuks Norrasse jõudnud Ford jättis viis päeva hiljem oma ajakirjanduses «Narride laevaks» ristitud aluse maha ja pöördus tagasi USAsse. Skandinaaviasse jäänud rahuaktivistid tegelesid seejärel omavaheliste konfliktide kiuste veel mitu kuud võimalike rahutingimuste välja töötamisega, mille vastu aga ükski sõdiv riik lõpuks suuremat huvi üles ei näidanud. Kogu avantüür läks Fordile maksma umbes pool miljonit dollarit (praeguses vääringus umbes 10,6 miljonit) ja sellest saadud kasu oli parimal juhul kaudne.

Tänapäeval pole seesugused ekstsessid enam vajalikud – rohkem või vähem laest võetud «rahutingimusi» võib välja töötada igaüks ja neid levitada täiesti tasuta sotsiaalmeediakanalite kaudu. Oluliselt kergem juurdepääs avalikule sfäärile tähendab aga seda, et rahutuvisid tekib selle võrra ohtramalt, üks neist amatöörlikum kui teine. Teadmised ajaloost, rahvusvahelisest õigusest ja välispoliitilisest reaalsusest pole geopoliitilistele unistajatele seejuures vajalikud, sest kummalisi ideid ja iseennast on sama hästi võimalik reklaamida ka kõrgete energiahindade või Vene tuumarelvadega hirmutamise teel.