T, 6.12.2022

Kaire Uusen ⟩ Kust tulevad nõukogulikud hüüdlaused?

Kaire Uusen
, kolumnist
Kust tulevad nõukogulikud hüüdlaused?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
19. aprill sulges Vene Föderatsiooni Peakonsulaat Narvas Kiriku 8 aadressil uksed. Pärast maja hülgamist on hakkanud maja lagunema. 
19. aprill sulges Vene Föderatsiooni Peakonsulaat Narvas Kiriku 8 aadressil uksed. Pärast maja hülgamist on hakkanud maja lagunema. Foto: Taavi Sepp

Kui on soov näidata Ida-Virumaa positiivset poolt, tasuks loobuda väljenditest «Narva on meie oma» või «eestlased ei hooli». Ehkki soovitakse head, mõjuvad need laused ebasiiralt ja vastuoluliselt ning tekitavad umbusku isegi eelarvamusteta inimestes, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Välismaalane, kes käis Narvas esimest korda 1996. aastal, nägi hiljuti meedias hüüdlauset stiilis «Narvast on saanud tõeline Eesti linn». Mis see tähendab? küsis ta. Kas seni polnudki või kas elanikke, keda ta aastaid tagasi Narvas kohtas, seal enam ei ole? Kui vastasin, et kõik on endine, ei mõistnud ta, miks selline loosung.

Sama hüütakse loosungites Lasnamäe ja Maardu kohta, kuigi peame juba aastakümneid loomulikuks, et seal kostabki tänavatel vene keel, leidub vene söögikohti ja peetakse teistmoodi pidusid. Paljudel elavad seal venelastest sõbrad, kes ei häbene, et räägivad vene keelt. Miks pöörata loosungitega tegelikkus pea peale nagu nõukogude ajal?

Märksõnad
Tagasi üles