Välismaalane, kes käis Narvas esimest korda 1996. aastal, nägi hiljuti meedias hüüdlauset stiilis «Narvast on saanud tõeline Eesti linn». Mis see tähendab? küsis ta. Kas seni polnudki või kas elanikke, keda ta aastaid tagasi Narvas kohtas, seal enam ei ole? Kui vastasin, et kõik on endine, ei mõistnud ta, miks selline loosung.
Sama hüütakse loosungites Lasnamäe ja Maardu kohta, kuigi peame juba aastakümneid loomulikuks, et seal kostabki tänavatel vene keel, leidub vene söögikohti ja peetakse teistmoodi pidusid. Paljudel elavad seal venelastest sõbrad, kes ei häbene, et räägivad vene keelt. Miks pöörata loosungitega tegelikkus pea peale nagu nõukogude ajal?