R, 2.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Elektrihinnalohe üks peadest sai raiutud

Postimees
Elektrihinnalohe üks peadest sai raiutud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Hummuli, 13.02.2013. Eesti Energia arvesti. 
Hummuli, 13.02.2013. Eesti Energia arvesti. Foto: Arvo Meeks
  • Konkurentsiamet kehtestas Eesti Energiale madalama tootjahinna
  • Kodutarbijale ja väikeettevõtjale on see hea uudis
  • Elektrituru heitlikkuse juures vajavad üldteenust kõik ettevõtted

Konkurentsiamet avalikustas eile elektrienergia tootjahinna, mille põhjal kujuneb elektri üldteenuse hind kodutarbijatele. Perutava elektribörsi tingimustes on see hädavajalik samm, et tagada mingigi hinnastabiilsus eeloleval talvel.

Tootjahind sisaldab niihästi põlevkivi kaevandamiseks tehtavaid kulusid kui ka pikaajalisi hoolduskulusid ning arvestab tootjale ka mõistliku kasumi ja investeerimisvõimekuse. Selles sisaldub ka CO2 kvootide hind, mis moodustab tootjahinnast lausa 55 protsenti.

Eesti Energia taotles tootjahinnaks 18 senti kWh eest, kuid konkurentsiamet näitas selgroogu ja kehtestas hinnaks 15 senti. Eesti Energia vaidleb vastu, et konkurentsiameti kehtestatud hinnaga ei ole võimalik majandada, viidates asjaolule, et hind sõltub ka elektrijaama tootmisvõimekusest ehk sellest, kui mitu tundi päevas see töötab.

Kuid enne börsile minekut 2013. aastal oli elektri hind umbes 3,2 senti, mis on üle kahe korra madalam kui praegune tootjahind ilma süsiniku­kvoodi hinda arvestamata. Põlevkivi hind maa all aga tõusnud ei ole ning tootmiskulud pole kindlasti kallinenud selle aja jooksul kaks korda. Seetõttu ei tundu Eesti Energia nõudmised põhjendatud.

Kuid elektrihinnalohel on mitu pead. Eile kinnitas konkurentsiamet ka Elektrilevi uue võrgutasu, mis tõuseb jaanuarist alates lausa 13 protsenti. Et Elektrilevi peab maksma ka võrgus kaduma mineva elektri eest ja börsihind on kõrge, ei suuda ettevõte seniste võrgutasude korral end enam ära majandada. Ebaõnn, kuid tekib õigustatud küsimus, miks suur taristu­ettevõte ei ole end börsihinna kõikumise vastu püsilepinguga kindlustanud. 

Arvestades elektrituru heitlikkust, peaks valitsus elektri üldteenust võimaldama kõigile ettevõtetele, kellele ELi määratluse järgi see võimalik oleks.

Niihästi Eesti Energia kui ka Elektrilevi kuuluvad riigile ja nende ettevõtlustegevus ei peaks olema suunatud mitte üksnes ärikasumile, vaid ka majanduse pikaajalise stabiilsuse tagamisele. Sellist vastutustunnet ei ole nende käitumises tunda ja see on osa probleemist.

Kodutarbijale on konkurentsiameti kehtestatud hind siiski igati posi­tiivne areng, seda enam, et sellele hinnale rakendub oktoobrist märtsini veel elektrihinna kompensatsioon viis senti kWh eest. Samas aga puudub veel lahendus ettevõtetele, kellest paljudel moodustab elektri hind suure osa tootmiskuludest.

Valitsusel on plaanis pakkuda elektri üldteenust ka mikro- ja väikeettevõtetele, samas kui Euroopa Liidu energiaministrite eilne kokkulepe võimaldaks seda pakkuda ka keskmistele ettevõtetele, mille alla ELi reeglite järgi kuuluvad kuni 250 töötajaga ja 50-miljonilise käibega ettevõtted.

Arvestades elektrituru heitlikkust, peaks valitsus elektri üldteenust võimaldama kõigile ettevõtetele, kellele ELi määratluse järgi see võimalik oleks. See kaitseb niihästi ette­võtteid kui ka tarbijaid, kes peavad hinnatõusu lõpuks ikka oma taskust kinni maksma. Elektrihinnalohe tuleb alistada enne, kui see jõuab hakata majandust hävitama.

Märksõnad
Tagasi üles