Tuul Sepp ⟩ Kui loomal head elupaika pole, läheb ta ahvatlusi täis linna

Loom ei salli tühja kohta. Mark Antonius Puhkan FOTO: Puhkan Foto: Mark Antoniua Puhkan

«Viime täna lapsed autoga kooli,» ütles abikaasa hommikusi uudiseid lugedes. «Supilinna vahel on karu liikvel.»

Noort karu nähti linna vahel ekslemas mitmel päeval. Enne jooksis ta ringi Karlovas, siis olla Supilinnas nähtud. Jänese matkaraja juurde seati karu püüdmiseks isegi lõks valmis, kirjutab loomaökoloog Tuul Sepp.

Linnas on üha enam näha ka rebaseid. Erinevalt noortest karudest ja põtradest ei satu rebased siia juhuslikult, vaid peavadki linna oma koduks. Kaevavad majade alla urud ning püüavad inimestega tutvust sobitada. Mõnikord ründavad mõnda kassi või koera, keda «oma territooriumile» tungimise eest karistada tahavad.

Kui elasime perega Arizonas, täitsid rebastega sama rolli linnas koiotid. Hulkusid majade vahel, norisid lahkematelt linnakodanikelt toitu. Keset linna laiunud mägises kõrbepargis jooksid nad õhtuti kampades ringi ning ulgusid loojuva päikese poole, tekitades pargis matkajates mõnusaid metsiku looduse kõhedusejudinaid.