Veiko Spolitis ⟩ Tänaste Läti parlamendivalimiste tulemus sõltub paljuski valimisaktiivsusest

Peaminister Krišjānis Kariņši ja Uue Ühtsuse valimisplakat Riias. foto: Toms Kalnins / EPA / Scanpix Foto: TOMS KALNINS/EPA/Scanpix

Läti parlamenti ehk Seimi võib saada kuus kuni üheksa erakonda, kirjutab politoloog Veiko Spolitis Riiast. 

Täna peetakse Saeima ehk 14. seimi koosseisu valimised Lätis. Parlamendivalimistel peavad 1 542 407 hääleõiguslikku kodanikku valima 19 poliitilise liidu ja erakonna vahel. Praeguseks on valimiskampaania jõudnud lõpusirgele, eelvalimiste esimesel päeval on oma hääle andnud juba 0,73 protsenti valijatest ja sotsioloogiliste küsitluste andmetel pääseb seimi kuus kuni üheksa erakonda, mis suuresti sõltub valimisaktiivsusest.

2018. aasta valijate aktiivsus oli peale taasiseseisvumist madalaim, 54,56 protsenti, ja seega kutsuvad nii Läti avaliku ringhäälingu esindajad kui ka MTÜd valijaid üles hääletama minema, sealjuures selgitades, mida tegelikkuses tähendab valijate nigelavõitu aktiivsus riigi tulevikule. Tulemusi oodatakse huviga ja sotsioloogia näitab, et populistlikel poliitilistel jõududel ei õnnestu korrata sama võidujooksu, mis nad tegid neli aastat tagasi. Tänavu osutuvad suurimateks valimisteemadeks energeetikaküsimused; samas on välispoliitika, Ukraina põgenike abi ja tervishoiusüsteemi probleemid siiani arusaadavalt tähelepanu keskmes.