Carlo Ratti ⟩ Kontoris veedetud aeg peab soodustama nõrkade sidemete loomist

Carlo Ratti Foto: Saramagni

Kohvikukultuur ja puhkenurgakohtumised võivad olla tööalase loovuse ja tootlikkuse võti. Kui seni võisime ainult oletada, kuidas ühiskonna lukkupanek meie tööd mõjutas, siis nüüd saame neid oletusi reaalsete andmetega võrrelda, kirjutab Massachusettsi tehnoloogiainstituudi linnalabori juht Carlo Ratti. 

Viimased kaks ja pool aastat on arvamuslugude autorid kõikjal maailmas lõputult kaugtöö teemat lahanud. Kõigepealt asusid Zoomi ja Teamsi tarkvarast innustunud optimistid-futuristid kuulutama, et kontor on nüüd oma aja ära elanud. Nende sõjakad vastased esinesid seepeale üleskutsetega kontorisse ilmtingimata tagasi pöörduda. Alles hiljuti võttis jõuliselt sõna Tesla asutaja Elon Musk: «Igaüks, kes soovib teha kaugtööd, peab kontoris veetma vähemalt (sõna tõsises mõttes vähemalt) 40 tundi nädalas.»

Turvafirma Kastle igapäevased analüüsid aga näitavad, et USA suurlinnades on büroohoonete täitumus praegu siiski vähem kui 50 protsenti. Mis veelgi üllatavam – see näitaja on viimasel ajal veelgi langenud. Kas see ongi uus normaalsus? Kui tõesti, siis kuidas mõjutab pikaajaline kaugtöö tootlikkust ja innovatsiooni? Arutelu selle üle on käinud juba mõnda aega, kuid arutelust on puudunud andmed.