/nginx/o/2023/12/13/15779116t1h0d68.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/10/14251966t1hdcfc.jpg)
- Kõigi vähemusrahvuste «venekeelseteks» nimetamine on taktitu ja vale.
- Elroni teavituspoliitika vähendab motivatsiooni eesti keelt õppida.
- Lihtsakoeliste teadete tõlkimine alandab suuremat osa eestivenelasi.
See pole esimene kord, kui Balti jaama haldajalt nõutakse venekeelsete teadete väljalülitamist, Venemaa agressiooni taustal on nõudmised sagenenud. Probleemi poleks, kui valjuhääldist tulev tekst poleks nii alandav.
Kas tõesti eestivenelased ei mõista eestikeelset lauset «rong Tallinn-Narva väljub kümne minuti pärast viiendalt teelt»? Teate tellija Elron on nii jäärapäine ja ülbe, et võib jääda uskuma, et nad peavad kõiki eestivenelasi debiilikuteks.
Lugesin riigifirma Elroni eile ERRile antud kommentaari kasvava nördimusega. Firma kommunikatsionäär Katrin Kulderknup ütles: «Peame arvestama, et Eestis elab 211 rahvust, samuti on esindatud 151 kodakondsust ning umbes 45 protsenti elanikkonnast suhtleb mitte eesti keeles».
Selle loogika järgi võiks alustada teavitustega kolm-neli tundi enne iga rongi väljumist, et jõuaks ligi 200 keeles seda teha! Päris huvitav on see, et lingua franca’ks on Elron tunnistanud üksnes vene keele, mitte inglise keele – see on omaette šedööver. Selle 45 protsendi jutuga pani ta sisuliselt vene keele alla ukraina, läti, gruusia, armeenia ja teised keeled.
Kõigi vähemusrahvuste automaatne «venekeelseteks» nimetamine on Eestis levinud vale ja taktitundetu harjumus, ukrainlasi see solvab hingepõhjani. Elron kuulub majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti võimkonda. Huvitav, mida minister selle peale arvab?
Kui kõikides väheolulistes aspektides saab ühiskonnas vene keeles hakkama, siis milleks eesti keelt aktiivselt õppida?
Elroni kommunikatsioon ei andnud ka järgmises argumendis alla: «Teadaolevalt on ka riigitelevisoonis esitatav uudistesaade «Aktuaalne kaamera» lisaks riigikeelele esitatav vene keeles, eeldatavalt samal põhjusel, miks teised asutused kasutavad lisaks riigikeelele muid teabekeeli, sh vene keelt.»
Ei saa jätta mainimata, et Eestis on avalik-õiguslik ringhääling, mille koosseisu kuulub ka ETV. Riigitelevisioon on Valgevenes ja Venemaal, aga ma saan aru, et see on riigifirmale üle jõu käiv teadmine.
Mõistan väga hästi, miks Eestis on venekeelne meedia või miks sotsiaalministeerium või politsei suhtlevad lisaks riigikeelele ka inglise ja vene keeles: need organisatsioonid pakuvad kriitilist infot, mis on vajalik Eesti elanike elementaarseks hakkamasaamiseks ja ellujäämiseks. Raske on kujutada ette, et keegi jääks ilma toetusest või politsei abist keele pärast, või et laieneva Venemaa agressiooni tingimustes me ei pakuks Eestis üldse objektiivset venekeelset ajakirjandust.
Millist suurt probleemi aga lahendab Elroni valjuhäälne teavitus vene keeles? See on nii lihtsakoeline (kusjuures tablood on ka olemas), et see mitte ei lahenda probleemi, vaid hoopis lahjendab motivatsiooni eesti keelt õppida ning annab signaali stiilis «lapsukesed, te ju ei oska!». Minu jaoks küsimus on just selles kahjulikus signaalis, mitte keeles endas.
Kui kõikides väheolulistes aspektides saab ühiskonnas vene keeles hakkama, siis milleks eesti keelt aktiivselt õppida? See on täiesti tavaline motivatsiooniküsimus, ilma igasuguse poliitilise kallutatuseta.
Tundub, et 32. aastal pärast taasiseseisvumist alandame selliste Elroni teavitustega suuremat osa eestivenelasi, kel pole probleemi saada aru nii lihtsast tekstist ka eesti keeles. Jah, vanaprouad saavad ka hakkama, ma usun neisse! See näitab, et riigifirma Elron on jäänud toppama aastasse 1993. Ingliskeelne teavitus suures liiklussõlmes on vähemalt selgitatav turistivooluga, aga seda keelt Elron läbivalt ju ei paku!
Kuigi see võib kõlada liialdusena, siiski sulgen oma loogikaringi järgmise väitega: ma ei näe mitte mingit mõtet viia kogu meie kooliharidus eesti keelele üle, kui Elroni lähenemine jääb domineerima nii Balti jaamas kui ka mujal avalikus sfääris. Õpetame eesti keeles, et pärast saaks ilma eesti keeleta kõik asjad aetud, välja arvatud mõned kohad, näiteks avalikus sektoris töötamine, aga kõik ei tahagi seal töötada.
Go Groupi esindaja, kes haldab neid valjuhääldeid, oli õnneks mõistlikum inimene ja ütles, et nad töötavad välja uue lahenduse. Eks vaatame. Selge on see, et pöördujate ja ajakirjandusega haukumise asemel võiks Elron leida üles vastutustundlikkuse ja viisakuse ning meenutada, kelle käes on 100 protsenti tema aktsiatest.