Gert Jostov ⟩ Pangakontol seisev pensioniraha tagab paljudele kriisi ajal finantsvõimekuse

Gert Jostov FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Kriisitrummi on taotud pikalt, kuid kindlalt pole võimalik öelda, kuivõrd see on meie õuele jõudnud. Selge on vaid see, et midagi selget ei ole. Nii eraisikutel kui ka ettevõtetel on põhjendatud mure, kas kristallkuuli keerutamise kõrval on mõni adekvaatsem võimalus, mille abil elukorraldust puudutavaid otsuseid teha, kirjutab ettevõtja Gert Jostov.

Umbes 98 protsenti eluasemelaenu lepingutest on SEBi andmetel ujuva intressimääraga. Kui üha rohkem räägitakse fikseeritud hinnaga elektrienergia ostmisest, siis kas uuesti üle nulli kerkinud euribori arvestades oleks põhjust ka laenuintressid fikseerida? Või kui arvestada gaasihindade kiiret tõusu, siis milline küttelahendus võiks olla mõistlik korterelamutes, kus seni paigaldati hulgaliselt gaasikatlaid? Ja kui kaua suudab Tallinn ülal pidada tasuta ühistransporti, kui oluline osa ühissõidukitest tarbib aasta jooksuil ligi viiekordse hinnatõusu läbi teinud maagaasi?

Eestlastel pidavat olema paljukiidetud talupojatarkus. Kohati tekib küll kahtlus selle toimekindluses – näiteks siis, kui pensionisambast väljavõetud raha eest suure ekraaniga telereid osteti. Ent pikemas vaates pilt tasakaalustub. Tänavu kasutusse võetud pensionirahast on kulunud natuke üle poole kas finantskohustustele (18%), tarbimisele (19%) või investeeringuteks (21%), ent ligi pool (46%) on Swedbanki andmetel endiselt klientide pangakontodel alles. See seisma jäänud raha võib aidata paljudel peredel üle saada kütte ja ostukorvi hinnaralli kardetavast jätkumisest ja tagada finantsvõimekuse, mida varem ei olnud.