JUHTKIRI ⟩ Eesti ei ole Euroopa ühiselamu

Vene numbrimärkidega autode kontroll Helsingist saabuvalt laevalt D-terminalis. Kontrolliti 10 autot, kõik pääsesid maale. Foto: Mihkel Maripuu

• Soome ametnikud ei näinud Venemaa kodanikes turvalisuseohtu
• Kõik Venemaalt lahkujad pole siiski Ukraina sõda hukka mõistnud
• Mida vähem mobilisatsiooni eest põgenejaid siia jõuab, seda parem Eestile

Kas Eesti on valmis selleks, et Venemaalt mobilisatsiooni eest lahkuvad inimesed hakkavad massiliselt Eestisse saabuma ning osa neist kavatseb ka siia jääda? Tundub, et ei ole.

Eesti on oma Venemaaga ühise piiri ületamise kohta juba teinud julge ja selge otsuse: ei mingit Vene kodanike turismi Euroopasse, see pole inimõigus, vaid privileeg ning meie ei ole Venemaalt lahkujate jaoks ka transiitmaa. Kuid sellest on veel vähe, ei tohi poolel teel seisma jääda. Soome ametnikud ei näinud Venemaa kodanikes Soome jaoks turvalisuseohtu ja piirid jäid avatuks. Kui Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon, et leida kahuriliha Ukraina sõtta saatmiseks, siis leidis ka Soome tippjuhtkond kiiresti põhjenduse piir sulgeda.

Kuid nende muudatuste jõustumiseni ületab Venemaa poolelt Soome piiri iga päevaga tuhandete kaupa rohkem inimesi. Möödunud nädalavahetuseks prognoositi põhjanaabrite juures kokku 20 000 Venemaalt lahkujat. Et see laviin võib tabada Soome kaudu ka meid, korraldas PPA Tallinna sadamas Venemaa numbrimärgiga sõidukite kontrollimise, neid on viimase kahe päeva jooksul saabunud sadakond. Ja juba on Tallinna tänavatel autoga sõites näha rohkem Venemaa autosid, mille sõidustiil ja välimus viitab, et tegu on äsja saabunutega.

Venemaalt lahkujad räägivad nagu ühest suust, et ei soovi mobilisatsiooni kaudu Ukraina sõtta sattuda. See on mõistetav. Kuid meie jaoks on olulisem hoopis see, kas mobilisatsiooni vältimine tähendab ka Putini ja tema vägivallasõja hukkamõistmist. See ei ole sugugi alati nii, ka Narva piiripunkti kaudu Eestisse saabujatega tehtud intervjuudes on korduvalt esinenud seisukohad, et mobilisatsioon on küll paha, aga sõda Ukraina vastu on vajalik. Selliseid inimesi me küll siia ei vaja, mitte mingil ettekäändel. Ja selle tõttu peaksime hoolikalt järele mõtlema, kas praegu Venemaalt Eestisse sissesõiduks kehtivad normid pole julgeolekuohu vältimiseks siiski liiga lõdvad.

Sõela meie piiridel tuleb veelgi tihendada, et vähendada miinimumini igasugune liikumine Venemaa ja Eesti vahel.

Sest on ju selge, Eesti jaoks on praegu taas kord eksistentsiaalne aeg, millest sõltub meie rahva ja riigi kestma jäämine. Kui aitame Ukrainal vastu pidada ja seisame Venemaa vastu, kui peame nende võitlust ka enda omaks lõpuni välja, siis oleme osa võitjatest ja võime taas mingi aja julgelt tulevikku vaadata. Ohtudest, mis tekivad Venemaa võidu korral, pole mõtet rääkidagi.

Liigub ka hüpotees, et massiline põgenike väljavool Venemaalt teenib Kremli eesmärke korraga kahes suunas: vähendab rahulolematute hulka riigis ning selle varjus jõuab välismaale magavate agentide viies kolonn, keda siis sobival hetkel mingite Venemaa dirigeeritud «referendumite» nõudmiseks sisse lülitada. Eestil on selles osas kogemus nn Narva referendumiga juba olemas – sellistel juhtudel aitab ainult otsustav karmus. Aga kogemusest veel parem on võimaluse kategooriline ärahoidmine.

Mida vähem mobilisatsiooni eest lahkujaid Venemaalt siia jõuab, seda parem Eestile. On meil ju siin juba 50 000 Ukraina põgenikku, kes meie hoolt vajavad. Eesti ei ole Euroopa ühiselamu. Sõela meie piiridel tuleb veelgi tihendada, et vähendada miinimumini igasugune liikumine Venemaa ja Eesti vahel.