Eesti on oma Venemaaga ühise piiri ületamise kohta juba teinud julge ja selge otsuse: ei mingit Vene kodanike turismi Euroopasse, see pole inimõigus, vaid privileeg ning meie ei ole Venemaalt lahkujate jaoks ka transiitmaa. Kuid sellest on veel vähe, ei tohi poolel teel seisma jääda. Soome ametnikud ei näinud Venemaa kodanikes Soome jaoks turvalisuseohtu ja piirid jäid avatuks. Kui Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon, et leida kahuriliha Ukraina sõtta saatmiseks, siis leidis ka Soome tippjuhtkond kiiresti põhjenduse piir sulgeda.
Kuid nende muudatuste jõustumiseni ületab Venemaa poolelt Soome piiri iga päevaga tuhandete kaupa rohkem inimesi. Möödunud nädalavahetuseks prognoositi põhjanaabrite juures kokku 20 000 Venemaalt lahkujat. Et see laviin võib tabada Soome kaudu ka meid, korraldas PPA Tallinna sadamas Venemaa numbrimärgiga sõidukite kontrollimise, neid on viimase kahe päeva jooksul saabunud sadakond. Ja juba on Tallinna tänavatel autoga sõites näha rohkem Venemaa autosid, mille sõidustiil ja välimus viitab, et tegu on äsja saabunutega.
Venemaalt lahkujad räägivad nagu ühest suust, et ei soovi mobilisatsiooni kaudu Ukraina sõtta sattuda. See on mõistetav. Kuid meie jaoks on olulisem hoopis see, kas mobilisatsiooni vältimine tähendab ka Putini ja tema vägivallasõja hukkamõistmist. See ei ole sugugi alati nii, ka Narva piiripunkti kaudu Eestisse saabujatega tehtud intervjuudes on korduvalt esinenud seisukohad, et mobilisatsioon on küll paha, aga sõda Ukraina vastu on vajalik. Selliseid inimesi me küll siia ei vaja, mitte mingil ettekäändel. Ja selle tõttu peaksime hoolikalt järele mõtlema, kas praegu Venemaalt Eestisse sissesõiduks kehtivad normid pole julgeolekuohu vältimiseks siiski liiga lõdvad.