Julgen väita, et eesti keel on asümmeetriline, meeste järgi vormitud ning täis stereotüüpe. Kasutame igapäevaselt oma suulises kõnes väljendeid ja sõnu, millele me eriti ei mõtle ning mille märkamiseks peab olema üsna terane keelekasutaja, kirjutab 4Dimensiooni autor Mia Marie Sukles
Keel on loodud meestekeskse ühiskonna jaoks – fakt on, et tihti on sõna mees ja inimene sünonüümid. See asümmeetria tuleb eriti hästi välja just piltlikes väljendites ning omadussõnade erinevuses vastavalt sellest, kas räägitakse meestest või naistest. Eesti keeles grammatilise soo puudumise tõttu võiksime eeldada, et eesti keeles ei ole lingvistilise seksismi probleem niivõrd suur, küll aga näitab igapäevane keelekasutus vastupidist.