L, 1.10.2022

JUHTKIRI ⟩ Kas me peame kartma Putini elektrirelva?

Postimees
Kas me peame kartma Putini elektrirelva?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Kõrgepingeliinid Ilmatsalu tänaval asuvas alajaamas.
Kõrgepingeliinid Ilmatsalu tänaval asuvas alajaamas. Foto: Margus Ansu
  • Elektrikatkestustest kõnelemine nõuab paremat ja pikemat selgitust
  • Kaja Kallase avalduse järel tuleb nüüd aga ühiskonda rahustada
  • Kui häda käes, saame kiiresti oma elektrivõrgu sünkroniseerida Mandri-Euroopaga

Kui Venemaa otsustaks Balti riigid oma elektrisüsteemist lahutada, siis suudaks Eesti, Läti ja Leedu maksimaalselt 6–12 tunni jooksul oma elektrivõrgu sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, kinnitas Eesti võrguettevõte Elering reedel valitsuse PR-tulekahju kustutades.

See on konkreetsem jutt kui peaministri õhku paisatud viide võimalikest elektrikatkestustest. Nii ennustamatu ja ebaratsionaalse naabri kõrval elades, nagu Venemaa praegu on, tuleb muidugi valmis olla halvimaks, kuid ehku peale ilma lahti seletamata ohte ette manada pole õige.

Mis siis täpsemalt oli toimunud enne neljapäeva õhtut, kui peaminister avalduse tegi? Kõigepealt, Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon oli üldist ärevustaset tõstnud. Samal ajal oli Leedus üles kerkinud mõte teha kiire katse Vene elektrivõrgust eraldumiseks. See on midagi, milleks Balti riigid on kaua valmistunud, kuid mille kavakindlaks läbiviimiseks oleme veel poolel teel.

Äraseletatult tähendabki planeerimata «desünkroniseerimine» seda, et paremal juhul möödub see tarbijaile märkamatult, aga halvemal juhul tekib 6–12 tunni jooksul katkestusrisk. Eesti vaates on planeerimata lahtiühendamine riskantne veel sellepärast, et sellal on meile ülioluline Narva elektrijaamade toimimine. Kuna Narva veehoidla lüüse kontrollib Venemaa, on pahatahtliku sekkumise võimalus suurem.

Kui peaminister neljapäeva õhtul avalduse tegi, oli Leedu loobunud ideest eralduda kiiresti Venemaa elektrisüsteemist. Eraldumine oli maha võetud ka Kaliningradi puhul, kelle ühissüsteemist väljumisest oli vahepeal teatada jõudnud Venemaa. Tekib küsimus, miks oli vaja jutt elektrikatkestustest esitada just sellisel kombel ja pikemate selgitusteta. Riigikantselei juures tegutseb ju terve strateegilise kommunikatsiooni büroo. Millega nemad tegelevad?

Kui häda käes, pole miski võimatu. Näiteks Ukraina ja Moldova ühendati Mandri-Euroopa võrguga kiirelt juba märtsis.

Nüüd tuleb ühiskonda rahustada, mis aga ei tähenda, et me ei pea võimalikeks ohtudeks valmis olema. Kui Venemaa tahab Eesti, Läti ja Leedu vastu elektrirelva kasutada, siis teeb ta seda kõige suurema tõenäosusega ajal, mil see on kõige valusam. Seega talvel. Samal ajal pole teada, milline on Kaliningradi tegelik võimekus väljaspool ühissüsteemi pikema aja jooksul hakkama saada. Kui see on olemas, siis oleme haavatavad ja Venemaa saab meid ühepoolselt lahti ühendada.

Planeerimata lahtiühendamise risk on seega olemas, kuid samal ajal töötavad Eesti, Läti, Leedu ja Poola selle nimel, et saaksime kavakindlalt Venemaa süsteemist lahku lüüa. Valdavalt tehakse seda Euroopa Liidu rahalisel toel.

Ja muide, kui häda käes, pole miski võimatu. Näiteks Ukraina ja Moldova ühendati Mandri-Euroopa võrguga kiirelt juba märtsis.

Kuidas siis valmistuda kõige enam poolepäevaseks elektrikatkestuseks või ka mõne suurõnnetuse või tormiga kaasnevateks hädadeks? Mida rohkem on elanikkond rohujuuretasandil ootamatusteks valmis, seda parem on Eesti kui riigi vastupanuvõime. Selleks on tark varuda patareisid, kütust, joogivett, toidutagavara jms.

Peamegi ju eelolevaks talveks valmistuma nagu sipelgad, mitte nagu muretu rohutirts.

Märksõnad
Tagasi üles