Jarek Kurnitski ⟩ Mida tuleb teha energiakriisist väljumiseks?

Jarek Kurnitski Foto: Tairo Lutter

Tänaseks on möödunud aasta energiakriisi algusest. Kuigi 1000-eurone elektrihind jõudis kätte mullu 7. detsembril, hakkas pakkumise nappus tundma andma juba eelmisel suvel ja börsihind murdis 100 euro piirist püsivalt läbi septembris. Võrreldes varasemate aastatega tähendas see ligi kolmekordset hinnakasvu. Praegu on paslik vaadata, mida on juba jõutud ning mida tuleb edaspidi teha energiakriisist väljumiseks, kirjutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Põhimõtteliselt on ainult kaks teed: tarbimise vähendamine ja tootmise lisamine. Suures hädas on Euroopas tõusnud au sisse «tõhusus esimesena» printsiip. Eestis toimub 50 protsenti energia lõpptarbimisest hoonetes, 29 transpordis ja 17 protsenti tööstuses (sh tööstushooned). Pea igas hoones saab energiakasutust 10–15 protsenti vähendada lihtsate vahenditega. Suures osas saab seda teha tehnosüsteemide asjatu energiakasutuse, aga ka temperatuuri ja muu tarbimise vähendamisega.

Tõsisem energiatõhususe parandamine nõuab aega ja investeeringuid. Täisrenoveerimiseks loetakse energia kokkuhoidu vähemalt 60 protsenti koos sisekliima ja ventilatsiooni parendamisega. Arvutus näitab, et üle 20-aastaste hoonete renoveerimisel järgmise 30 aasta jooksul on võimalik kokku hoida lausa 70 protsenti soojust ja 20 protsenti elektrit. Kolm aastat tagasi tehtud arvutustes ei eeldatud suuremahulist päikesepaneelide paigaldust renoveeritud hoonetesse, kuid praegu on see olulise elektrisäästjana ülimalt populaarne. Kahtlemata aitab energiatõhususe parandamine püsti hoida meie savijalgadel elektrisüsteemi, mis karjub võrgu tugevdamise ja tootmise lisamise järele.