/nginx/o/2022/09/22/14850046t1he253.jpg)
/nginx/o/2022/09/22/14850041t1hd668.jpg)
- Eestis töötab õpingute kõrvalt hinnanguliselt 70 protsenti tudengitest
- Tudengite sotsiaalsed garantiid on püsinud muutumatuna 10 aastat
- Erialane töö õpingute kõrvalt võiks akadeemia poolt soositud olla
Kõrgkoolid sooviksid näha tudengeid õpingutele pühendumas, ent kui tahame saada endaga ise hakkama saavaid inimesi, võiks töötada soovivatele üliõpilastele vastu tulla, leiab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo.
Täna on Eestis õpingute kõrvalt töötamine nii tugevalt juurdunud, et kunstlikult sellesse sekkumine kuidagi positiivselt mõjuda ei saa. Kui tudeng töötab õpingute kõrvalt oma erialaga seotud alal, siis ei ole see mitte ainult paratamatus, vaid ka tervitatav, sest tudeng saab võimaluse õpitut kohe realiseerida, teisalt ennast ka arendada. Eriti hästi on seda näha näiteks IT-valdkonnas, kus juba teise aasta tudengitel on võimalik tuntud firmadesse tööle praktiseerima minna.
Kõrgkooliõpingutega seotud kõrvalkulud ei ole sugugi väikesed, sest suur hulk tudengeid alustab õpingutega ka oma iseseisvat elu.
Skaala teises otsas on aga need tudengid, kes töötavad eelkõige selleks, et oma vajadusi katta. Eestis töötab 70 protsenti tudengitest, 80 protsenti neist muuhulgas sellel eesmärgil, et õpingutega seotud kulusid katta. Kõrgharidus võib ju tasuta olla, kuid õpingutega seotud kõrvalkulud ei ole sugugi väikesed, sest suur hulk tudengeid alustab õpingutega ka oma iseseisvat elu.
Ülikooliõpe kõigile
/nginx/o/2022/09/22/14850043t1h3ec9.jpg)
Pole päris normaalne, kui tudengil ei jää muud üle kui öösiti baaris töötada, et ots otsaga kokku tulla. Esialgsel pilgul võib see tunduda võõra murena, kuid kujutage ette, et see inimene õpib arstiks ning selle asemel, et oma õpitükkidega tegeleda, valab ta baaris kundedele viinakokse. Isiklikult hingaksin palju kergendatumalt, kui olen teadlik, et arstil, kes mind ravima asub, oli aega õpingute jooksul päriselt süveneda ja oma erialal vilumus saavutada.
Kuigi viimane näide oli ehk veidi äärmuslik, annab kõnealune probleem suuresti tunnistust sellest, et sotsiaal-majanduslikult vähem kindlustatud inimestele on kõrghariduse omandamine jõukohane vaid juhul, kui ta leiab endale ka töö, millega õpingute kõrvalt leiba teenida. Vähemasti tänaste tudengite sotsiaalsete garantiidega, mis on viimase aastakümne jooksul püsinud samal tasemel, ei saa Eesti aga endale eliitharidust võimaldada, ja seda väga lihtsal põhjusel: meid on liiga vähe, et saaksime endale lubada rumalaid inimesi ja samal ajal konkureerida suurriikidega.
Põhiprintsiibiks olgu see, et õppida saaksid kõik, kes on akadeemiliselt selleks võimelised, aga mitte vaid need, kelle vanematel on piisavalt raha.
Seega, kui tudengil on võimalik oma erialaga seotud tööga tegeleda, siis on see igati tervitatav ning peaks ülikoolide poolt soodustatud olema. Samas peaks aga põhiprintsiibiks jääma see, et õppida peaksid saama kõik, kes on akadeemiliselt selleks võimelised, aga mitte vaid need, kelle vanematel on piisavalt raha. Samuti ei saa lootma jääda, et tudengite töötamine lahendab ära kõik sotsiaal-majanduslikud probleemid.
Sotsiaalsed garantiid
Et tudeng saaks õpingutele pühenduda, peaksid tudengite sotsiaalsed garantiid olema sellised, mis võimaldaksid valida töötegemise kasvõi osalise koormusega, et inimene end lõhki ei rabaks ja läbi ei põleks. See aga tähendab, et läbi tuleb viia õppelaenu reform, mis viiks õppelaenu maksumuse alla, tagasimaksmise tähtaja pikemaks ja mille käendajaks võiks olla riik. Pikemas perspektiivis tuleb läbi vaadata ka toetuste süsteem, mis praegu põhineb kümne aasta tagustel majandusnäitajatel ning reaalses elus on küsitavate tingimuste tõttu kättesaadav vähestele. Samas, abivajajaid oleks oluliselt rohkem.
Ning viimaks: tänane ülikool eeldab siiski n-ö traditsioonilist lähenemist õppimisele, kuhu töötamine hästi ei sobitu. Kui tahame, et tudengid saaksid ise endaga hakkama, siis tuleb ka selles küsimuses paradigma muutus läbi viia.