Lauri Mälksoo ⟩ Venemaa libareferendumite eesmärk on vallutus

Inimesed kõnnivad Vene vägede okupeeritud Hersoni tänaval, kus on endiselt üleval Ukraina Azovi rügemendi reklaamplakat, millele aga on kritseldatud Kremli sõjasümbol Z-täht. Moskva tahab piirkonnas korraldada libareferendumit Venemaaga liitumise üle. Foto: STRINGER/AFP/Scanpix

Okupeeritud aladel tehtud referendumid tuginevad tugevama õigusele. Nende eesmärk on vallutus, ükskõik kuidas seda ka ei garneeritaks, kirjutab TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Venemaa väljendatud kavatsus korraldada okupeeritud Ukraina aladel referendumid Venemaaga liitumise küsimuses on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Kui sellised referendumid päriselt ka toimuvad, siis on need rahvusvahelise õiguse tõlgendajate silmis õigustühised, ükskõik milline tulemus siis ka välja ei kuulutataks. Õigusvastase okupatsiooni tingimustes tehtud «referendumid» ei saagi üldse olla legitiimsed referendumid.

Rahvusvahelises õiguses kehtib põhimõte, et agressioonist kui õigusvastasest teost kasu lõigata pole lubatud. Kui riik on rikkunud ÜRO põhikirja tähtsaimat normi, relvastatud jõu kasutamise keeldu (artikkel 2 lg 4), siis sellele järgnevaid samme vallutatud territooriumite enda külge liitmiseks ehk anneksiooniks rahvusvaheline kogukond ei tunnusta. Veel enam, selliselt läbi viidud anneksiooni tunnustada isegi ei tohi ja vastav tunnustamine kolmanda riigi poolt oleks omakorda rahvusvahelise õiguse imperatiivse normi (jus cogens’i) rikkumine.