JUHTKIRI ⟩ Putin näitas nõrkust

Päeva karikatuur 22.09.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Putinil pole enam piisavalt inimmassi, keda lahingusse saata
• Kehva varustusega ei ole ka uutest väeosadest lahingus kasu
• Esimesed üksused võiksid rindele jõuda mitme kuu pärast

Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt täna hommikul välja kuulutatud osaline mobilisatsioon annab selgelt märku, et tema olukord on enam kui hapu.

Katsed saada Ukrainast jagu elukutseliste sõjaväelaste, palgasõdurite, Venemaa äärealade ja anastatud territooriumide elanike ning lõpuks ka vangide abil, pole vilja kandnud ja Putinil pole enam piisavalt inimmassi, keda lahingusse saata. Nii pidi ta avalikult välja ütlema, et asjad ei lähe tema plaani järgi. Tegi ta seda õhtuks lubatud kõnes, mis jõudis eetrisse alles hommikul – eks seegi on ebakindluse märk.

Loomulikult süüdistas Putin olukorras Läänt. Okupeeritud aladel kiirkorras referendumite korraldamine on taas üks katse näidata, et ohu all on hoopis Venemaa territoriaalne terviklikkus ja rahvuskaaslaste elud.

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et mobilisatsioon hõlmab 300 000 lahingukogemusega reservisti – kokku on Venemaal neid väidetavalt kaks miljonit. Paberi peal mõjuvad sellised arvud muidugi hirmuäratavana. Pärast seda tulevad aga küsimused.

Esiteks ei lahenda see niipea sõdurite puudust, mis on Venemaal juba praegu Ukrainas. Optimistlikumad vaatlejad usuvad, et esimesed üksused võiksid Ukrainasse jõuda pooleteise kuni kahe kuuga. Teised arvavad, et selleks kulub kordades kauem aega, seega vähemalt kevadeni.

Putini käik vajab selget vastust Ukraina liitlastelt – olgu selleks siis uued sanktsioonid või võimsamate relvade andmine.

Arvestades Venemaa suuri kaotusi sõjatehnikas tekib küsimus, milline saab olema uute väeosade varustus, et neist lahingus üldse kasu oleks. Vene vägedel napib ohvitsere, rakendust leiab kohati juba päris iidne tehnika, mis viitab, et värskemate seadmete ametlikud laoseisud ei vasta tegelikkusele. Moodsate Lääne relvadega ukrainlased külvavad Vene vägedes aina enam segadust, tabades baase, juhtimispunkte, relvaladusid ja vägede kogunemispunkte.

Loomulikult tähendab mobilisatsioon Venemaal rahuolematuse kasvu, sest patriootilisi jutte on köögilaua taga ju hea ajada, ent oht lahingusse minna võib nii mõnegi mõtlema panna. Venemaalt eile lahkunud lennukite piletid müüdi läbi kasvõi kümnekordse hinnaga. Moskva börsil toimus suurim kukkumine alates sõja algusest veebruaris.

Kuulduste järgi tahab tagasi astuda Vene keskpanga juht Elvira Nabiullina, kes püüdis lahkuda juba veebruaris, kuid keda Putin veenis ametisse jääma. Poleks ka ime, sest vaev, mida ta on sel aastal näinud Vene majanduse stabiliseerimiseks, jääb paratamatult Sisyphose tööks.

Lootusi, et Kremlis puhkeb paleepööre, on lääne vaatlejad hellitanud juba veebruarist. Sellest siiski erilisi avalikke märke pole. Eks sellised asjad juhtuvadki ootamatult.

Täiesti selge on aga see, et Venemaa positsioon nii sõjaliselt kui ka rahvusvahelisel tandril mureneb aina enam. Putini käik vajab selget vastust Ukraina liitlastelt – olgu selleks siis uued sanktsioonid või võimsamate relvade andmine. Kui Putini tahab panuseid tõsta, peame omalt poolt vastama vähemalt samaga. Läänel tuleb üles näidata kindlameelsust senikaua, kuni agressor on Ukrainast päriselt tagasi löödud.