Juhtkiri ⟩ Sõjameelsed hääled ei tohi Eesti valimistel otsustada

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Hulk probleeme on aastaid olnud kahetsusväärselt laokil
• Eesmärk Eesti suhtes vaenulikelt Vene kodanikelt hääleõigus ära võtta on praegu vajalik
• Poliitikutel ei maksa rahvast mittetoimivate eelnõudega segadusse ajada

Punamonumendid peavad avalikust ruumist lahkuma. Eesti kooliharidus peab olema eestikeelne. Eesti-vaenulikud Vene Föderatsiooni kodanikud ei tohi osaleda Eestis kohalike omavalitsuste valimistel.

See on lühiloetelu probleemidest, mis on aastaid olnud kahetsusväärselt laokil ja mille lahendamist Venemaa ebainimlik sõda Ukrainas meilt nõuab.

Eilsel riigikogu istungil pöörati palju tähelepanu välismaalaste – välja arvatud Euroopa Liidu kodanike – hääletamisõiguse tühistamisele kohalike omavalitsuste valimistel. Selle kohta küsiti aastaülevaadet esitanud õiguskantslerilt ja seda puudutab ka eelnõu, mille esimene lugemine teisipäeval istungiaja lõppemisel pooleli jäi.

Paraku läheb kaheksa Isamaa parlamendisaadiku algatatud eelnõu ilmselt vastuollu põhiseadusega, mille paragrahv 156 annab hääleõiguse kõigile omavalitsuse maa-alal püsivalt elavatele isikutele, kes on vähemalt 16 aastat vanad.

Sellele, et kõigilt elamisloa alusel Eesti omavalitsustes elavatelt välismaalastelt hääleõiguse äravõtmine pole põhiseaduspärane, on ka Postimehe veergudel mitu eksperti tähelepanu juhtinud. Põhiseaduskomisjonile esitatud arvamuses osutab sellele samuti õiguskantsler.

Eestis elavad välismaalased pole üksnes Vene Föderatsiooni või sõda toetava Valgevene kodanikud, ehkki nende osakaal on suur. Ilmselt sellepärast tekkiski lihtne mõttekäik, nagu lahendaks välismaalastelt hääleõiguse võtmine probleemi. Et see põhiseadust muutmata hästi ei õnnestu, paistab nüüd ka eelnõu toetajatele kohale jõudvat.

Eesmärk Eesti suhtes vaenulikelt Vene kodanikelt hääleõigus ära võtta on mõistlik ja praeguses olukorras vajalik.

Rõhutame veel kord, et eesmärk Eesti suhtes vaenulikelt Vene kodanikelt hääleõigus ära võtta on mõistlik ja praeguses olukorras vajalik.

Vene konstitutsiooni artikkel 59 nõuab oma kodanikelt kodumaa kaitsmist ja seadusest tulenevat sõjaväeteenistust. Kuivõrd Kreml on korduvalt defineerinud «Vene maailma» väljaspool Vene Föderatsiooni piire, võib siit välja lugeda ka seda, et põhimõtteliselt lähtub oht juba üksnes Vene kodakondsusega kaasnevatest kohustustest. Seega ei maksa probleemi pisendada.

Seda enam ei ole riigikogul mõttekas end asendustegevusega vaevata, vaid tuleb otsida toimivaid lahendusi.

Paistab, et olemas on kaks selget lahendusvarianti.

Esimene on see, mida kirjeldas eilses Postimehes Jüri Adams: Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainas toetavatelt inimestelt saab valimisõiguse ära võtta, nagu saab ka tühistada nende elamisloa. Seda ükshaaval. Kui pidada silmas, et järgmised kohalikud valimised on kolme aasta pärast, siis on pisut aega, aga samal ajal on ka väga kiire, et arvestatava tulemuseni jõuda.

Teine võimalus on muuta põhiseadust nii, et kohalik valimisõigus välismaalastele ei laiene. Sel juhul puudutab see ka USA ja teiste meile sõbralike riikide kodanikke, kõnelemata Vene kodanikest, kes on Putini-vastased. Selline otsus eeldab läbiminekuks riigikogu liikmete laiapõhjalist toetust.

Ilmselt on võimalikud keerulisemadki variandid, mis loovad piirangu näiteks vallutussõdu pidavate riikide kodanikele. Igal juhul ei maksa poliitikutel rahvast mittetoimivate eelnõudega segadusse ajada, vaid leida vett­pidav käik.