JUHTKIRI ⟩ Reklaam poliitikuga läks otsesõnu metsa

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees peab olema neutraalne.
• Poliitikute tung avalikkusse pääseda suureneb.
• Eesti ei tohi oma rahvusvahelist mainet panna löögi alla.

Isamaa poliitiku Andres Metsoja osalus metsatöösturite reklaamis märgib huvide konflikti.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja osalemine metsarahva päeva reklaamis tähendab selget huvide konflikti. Juhtumil on nii sise- kui ka välispoliitiline mõõde.

Esmapilgul paistab, et Isamaasse kuuluva Metsoja osalus on täiesti süütu, sest reklaam kutsub inimesi metsa tulema. Kuid nagu näitab tänane Postimees, on oluline reklaami taust, sest metsarahva päeva korraldab peamiselt metsatööstureid ja suurmetsaomanikke esindav Eesti Metsaselts ning seda toetab rahaliselt keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Ent Metsoja juhib riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena Eesti metsapoliitikat, mille üks osa on ka KIK, mille nõukogu üheksast liikmest neli määrab ametisse riigikogu keskkonnakomisjon.

Seega on tegemist selge huvide konfliktiga. Peab ju keskkonnakomisjoni esimees olema – mitte üksnes näima – neutraalne arbiiter eri huvigruppide vahel. Metsoja võib ju väita, et ei saanud reklaami eest raha, aga selge sõnum on antud sellegipoolest, kelle paadis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees on. Metsandus pole mingi süütu valdkond, seal ringlevad ikkagi miljonid eurod – järelikult on mängus mõne lobigrupi suured huvid.

See pole paraku esimene kord, kui Eesti poliitik on reklaamis osalenud. Nii astus näiteks mõni aasta tagasi Tallinna kunagine abilinnapea, toona roheliste ridadesse kuulunud Züleyxa Izmailova üles Pere Optika prillipoe reklaamis.

Metsoja võib ju väita, et ei saanud reklaami eest raha, aga selge sõnum on antud sellegipoolest, kelle paadis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees on.

Metsoja osalemine reklaamis satub ka ajale, kui inimeste usaldus riigi vastu on saanud murendavaid hoope. Kui mõelda näiteks sel nädalal lahvatanud keskerakondlase Siret Kotka korteriskandaalile, reformierakondlasest rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse valimisele Euroopa Kontrollikotta või kõrgemate riigiametnike palgatõusule, ei vaata vastu just paljulubav pilt.

Samas võib kahjuks eeldada, et seoses lähenevate riigikogu valimistega suureneb üha poliitikute tung avalikkusse pääseda ja selleks lähevad käiku pea kõik vahendid, olgu kommerts- või poliitreklaamid, sisuturundus, arvamusartiklid vms. Poliitikute surve seab oma ülesanded ka meediale, kes peab poliitikute eetrisse ja veergudele laskmisega ettevaatlikult ümber käima.

Aastaid on Eesti paistnud Transparency Internationali korruptsiooni tajumise edetabelis silma kõrge kohaga ehk madala korruptsiooniga. Näiteks eelmisel aastal oli Eesti 13. kohal koos Islandi, Kanada, Iirimaa ja Austriaga, jäädes ettepoole paljudest vanematest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Eesti madal korruptsioonitase on olnud meie diplomaatidele kõva argument, et meid ei võetaks enam «endise Nõukogude vabariigina», vaid täieõigusliku lääneriigina.

Säärased juhtumid tekitavad Eestist mulje kui Ida-Euroopa riigist, kus poliitikud on äraostetavad. Vastuargumente on sellele väitele Metsaoja juhtumi valguses paraku raske leida. Võibolla peaks ikka veidi aru enne, kui kuskil reklaamis üles astuda.