L, 28.01.2023

Anna-Kaisa Oidermaa ⟩ Vaimse tervise abi ei tohi muutuda luksuskaubaks

Anna-Kaisa Oidermaa
, Kliiniline psühholoog, Peaasi.ee tegevjuht
Vaimse tervise abi ei tohi muutuda luksuskaubaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ideaalis peaksime jõudma olukorrani, kus vaimse tervise ennetuseks loodud võrgustik on nii tihe ja tugev, et keegi ei kuku sealt läbi, leiab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. 
Ideaalis peaksime jõudma olukorrani, kus vaimse tervise ennetuseks loodud võrgustik on nii tihe ja tugev, et keegi ei kuku sealt läbi, leiab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Foto: Madis Veltman

Vaimsest tervisest sise- ja välisjulgeoleku, inflatsiooni, energia ja õpetajate puuduse ning kliimakriisi kõrval rääkimine võib paista nagu jutustada janustele iga inimese õigusest tarvitada peeneid jooke. Pehme teema, mis näiliselt ei puuduta eriti paljusid. Luksus, millega võib tegeleda siis, kui muud kiired ja tähtsad mured enam ei vaeva. Ometi lähtub toimetulek kriiside ja väljakutsetega iga noore, õpetaja, lapsevanema, sõduri, ministri, eesliinitöötaja või teadlase vaimsest seisundist. Meil on praegu vaja igaühte ja piisavalt töötava peaga, kirjutab kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. 

Eestis sureb suitsiidi tagajärjel igal aastal ligikaudu 200 inimest. See on rohkem, kui hukkub liiklusõnnetustes, tulekahjudes ja veeõnnetustes kokku. Oleme viimasel kümnendil jäänud ühtlasele tasemele, märgata on vaid raskuskeskme liikumist nooremasse ikka.

Sotsiaalministeerium on rohelises raamatus loonud visiooni Eesti vaimse tervise abi süsteemi jaoks. See on püramiid, mille vundament on eneseabi ja kogukondlik tugi. Esimesel korrusel on kohalikul tasandil osutatavad teenused, millele toetub esmatasandi abi. Katus on psühhiaatriline ravi, mis on kõige kallim ja mida vajab kõige väiksem osa inimestest.

Märksõnad
Tagasi üles