JUHTKIRI ⟩ Von der Leyeni energiakava ravib peltsebuli peltsebuliga

Päeva karikatuur 15.09.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa Komisjon soovib elektritarbimist piirata tiputarbimise tundidel
• Liikmesriikidele seatakse kohustus kokku hoida viis protsenti elektrit
• Plaan tooks Euroopa ettevõtetele ja elanikele kaasa muutusi elukorralduses

Eile avalikustas Euroopa Komisjon meetmete ja kavatsuste plaani, kuidas toime tulla teravaks muutunud energiakriisiga. Talupojatarkusega see kava just ei hiilga.

Praeguse kriisi põhjusena tuuakse esile Venemaa sõda Ukrainas, kuid Vene energiast loobumine on siiski üksnes kriisi päästik. Põhjused on palju sügavamal ning suur osa neist tuleneb varasematest energiapoliitilistest valikutest ja energiaturu ideologiseerimisest.

Süsinikuheitmetega kauplemise süsteem muutis fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad ebarentaabliks ning paljud neist on viimase kümne aasta jooksul oma tegevuse lõpetanud. Samal ajal ei ole taastuvenergia tootmisvõimsused piisavalt arenenud, nagu ka varustuskindlust tagavad salvestustehnoloogiad. Lõpuks ajas süsinikukvootidega spekuleerimine kvootide hinna mitmekordseks, mis kandus edasi ka elektrihinda.

Varasemad otsused tuumajaamade sulgemiseks ühes liigse sõltuvusega Kremli diktaatori gaasist ongi nüüd loonud olukorra, kus küsimus pole enam üksnes elektri hinnas, vaid ka selles, kas seda vajalikul hetkel jätkub. Viimase hoobi andis elektribörs, mille reeglid võimaldavad defitsiidi tingimustes hinna sajakordset tõusu.

Ühesõnaga, olukord on erakordne ja ka Euroopa Komisjoni lahendused sellele on erakordsed. Esimese ja olulisima meetmena nimetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma aastakõnes elektritarbimise üldist piiramist tiputarbimise tundidel. Selle järgi seatakse liikmesriikidele kohustuseks kokku hoida viis protsenti elektrit.

Kehtestada uusi administratiivseid meetmeid, et lahendada kriisi, mis on tekkinud vähemalt osalt varasemate meetmete tõttu, on peltsebuli välja ajamine peltsebuliga.

Tarbimise piiramist on lihtne nõuda, kuid see tooks Euroopa ettevõtetele ja elanikele kaasa väga suuri muutusi elukorralduses, näiteks tööaja nihutamist odavama energia ajale, mis tähendab, nagu von der Leyen ütles, et vanemad lähevad tööle, kui nende lapsed alles magavad. Samas pole sugugi kindel, kuivõrd suurt mõju tarbimise nihutamine ja kokkuhoid elektrihinnale avaldab – reaalseks turu mõjutamiseks on vaja massiefekti, mille teke pole sugugi ette tagatud.

Euroopa Komisjon tahab küll otsustavalt piirata kogu Euroopa elektritarbimist, samas aga jääb üsna ähmaseks selles, et korrastada neid energiaturu põhimõtteid, mis on suures osas praeguse hinnatõusu põhjuseks – vabalt spekuleeritavad heitmekvoodid ja kõrgeima pakkuja põhimõttel toimiv energiabörs, mis toob paljudele tootjatele seninägematuid ülikasumeid, nagu ka valitsustele lisasissetulekut (mida siis kannatajatele toetusteks jagada).

Tundub, et Euroopa Komisjon ei soovi midagi ette võtta, et fikseerida (kas või ajutiselt) süsinikuheitmete kvoodi hind näiteks 30 eurole tonnist, nagu on soovitanud Poola, või arvutada elektri börsihinda tootjate kaalutud keskmise järgi, millel oleks reaalne ja kohene mõju elektrihinnale.

Kehtestada uusi administratiivseid meetmeid, et lahendada kriisi, mis on tekkinud vähemalt osalt varasema administratiivse sekkumise tõttu, on peltsebuli välja ajamine peltsebuliga. Rääkimata sellest, et see meenutab oma ebaratsionaalsuses plaanimajandust, mis lõpuks pidi samuti oma vigu parandama tarbimise piiramisega.