Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama

Ilmar Tomusk Foto: Konstantin Sednev

Venemaa kallaletung Ukrainale on pannud inimesi kahtlema meie keelepoliitika õigsuses. Kuidas seadused eesti keelt kaitsevad ja mida saavad ettevõtted ja asutused ise riigikeele kaitseks ära teha, selgitab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Viimasel ajal on keeleameti poole pöördunud inimesi, kelle hinnangul kohtab igal sammul märke võõrkeelte, eelkõige vene ja inglise keele imbumisest ühiskonnaellu. Küsitakse, kuivõrd või kas üldse on teiste keelte kasutamine eri valdkondades kooskõlas riigi keelepoliitika aluspõhimõtetega. Inglise keele suhtes ollakse leplikumad, kuid Venemaa kallaletungi järel Ukrainasse on suhtumine vene keelde muutunud.

Isikutega ning avalikkusega suhtlemisel tuleb arvestada nii õigusaktides sätestatud nõuetega kui ka asutuste ja ettevõtete vajadusega anda teavet, samuti isikute õigusega saada teavet. Nii peaks teiste keelte kasutamise piiramiseks avalikus ruumis olema kindel õiguslik alus. Vaatame, mida ütlevad keelekasutuse kohta põhiseadus ja keeleseadus.