Käes on jälle sügis ja alanud korjeaeg. Meie soovime koos oma uute ja vanade heade selge keele sõpradega kokku korjata selged sõnumid, et need siis teistele isuäratavale väljanäitusele panna. Oleme alati arvanud, et hea eeskuju nakatab ja innustab.
Võistlusele ootame avalikus inforuumis olevaid sõnumeid: võimalikult arusaadavaid ja kasutajast lähtuvaid veebilehti, lepinguid, kliendikirju, kasutusjuhendeid, ankeete, plakateid, artikleid, tele- ja raadiosaateid jm. Samuti selliseid asutusi, kes suhtlevad inimestega selgelt, sõbralikult ja hoolivalt. Võistlustööd oleme jaganud tinglikult nelja kategooriasse: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja. Aastate jooksul on meile esitatud kokku 576 võistlustööd. Ja seda on väikese Eesti kohta väga palju. Näiteks on selge sõnumi edendajad olnud Tervise Arengu Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll ning Statistikaamet.
Võistlustöid ootame sel aastal 7. oktoobrini veebilehel eki.ee/selgesõnum asuva vormi kaudu.
2021. aastal koos Kantar Emoriga tehtud uuringus kinnitas 80% vastanutest, et nende asutuses rakendatakse igapäevatöös selge keele põhimõtteid. Selge sõnumi võistlusel ja selge keele koolitusel osalemine on aidanud rohkem teadvustada selget ja kasutajast lähtuvat suhtlust. Enamasti on mõtteviisi muutuse taga olnud juhtkond. Näiteks Häirekeskuse põhimõte on, et inimesega tuleb rääkida nii, nagu seda teeks tark sõber: inimlikult, asjatundlikult ja mõistetavalt, ilusas eesti keeles. Seal teatakse, et selge keel on üks tänapäevase organisatsiooni tunnuseid.
Selge keele mõtteviisi ja võistluse patroon õiguskantsler Ülle Madise peab väga oluliseks suhelda inimestega lahkelt ning heas ja arusaadavas keeles. Ta leiab, et tarkust näitab see, kui suudetakse keerulist asja selgitada võimalikult lihtsalt. Selgust riigi ja inimese suhetes nõuab ka põhiseadus.