Anu Hallik: ettevaatust kodu ostul!

Anu Hallik Foto: SCANPIX

Kodu on koht, kus inimene veedab aega oma lähedastega, kus ta on varjul oma igapäevamurede eest. Seega on emotsiooni osa ostuotsuses ülisuur. Samas on päevselge, et emotsioon ei tohi varjutada ratsionaalsust.

Seda enam on hämmastav, et uut kodu ostes jäävad olulised küsimused liigagi tihti esitamata, kuigi panga abiga kodu ostes jääb laenukohustus kummitama väga pikaks ajaks. Lisaks hoone ja kommunikatsioonide füüsilise seisukorra kindlakstegemisele tuleb uurida ka hoone vastavust kehtivatele õigusnormidele.

Korteri või maja ostmisel tuleks kindlasti tähelepanu pöörata maa sihtotstarbele ja ehitise kasutusotstarbele ning projektidokumentatsioonile – kontrollida tuleb ehitusprojekti, ehitus- ja kasutusloa ning energia­märgise olemasolu. Teadupärast võivad ka mitteeluruumid olla korteriomandid ja keegi ei saa keelata neid elamiseks kasutada.

Kulude kokkuhoiu mõttes peab aga arvestama, et ärimaal asuva nn külaliskorteri kulud on ärimaa kõrgemast maksumäärast tulenevalt oluliselt kõrgemad. Seetõttu on mõistlik enne kinnisasja omandamist veenduda, et ehitisalune maa on ikka elamu-, mitte äri-, tootmis- või muu sihtotstarbega maa.

Ärge tehke tehingut enne, kui hoonel on olemas kasutusluba. Tihti tuleb lahendada olukordi, kus hoone ei vasta ehitusprojektile. Näiteks on ehitusluba välja antud kahe korteriga elamu rajamiseks, tegelikult on ehitatud aga rohkem kortereid. Sellisel juhul ei ole võimalik hoonele kasutusluba väljastada, ka ei ole kindlust, et hoone on ehitatud muid norme ja nõudeid, sh näiteks tuleohutusnõudeid silmas pidades.

Arendaja, kes ei pea millekski ehitusluba puudutavaid juriidilisi kokkuleppeid, ei hooli tõenäoliselt ka muudest nõuetest. Võimaliku ja karmi lahendusena on sellisel juhul õigus nõuda olukorra vastavusse viimist kehtiva planeeringu ja ehitusloaga, st ebaseaduslik osa tuleb lammutada.

Teise näitena tooksin juhtumi, kus ära on jäetud suurema kortermaja maa-alune parkimiskorrus ja parkimine on lahendatud hoonet ümbritseval alal. Kui nüüd näpuga seaduses rida ajada, siis on ka siin lisaks olulise seaduserikkumise eest trahvimisele võimalik nõuda ehitusloas sätestatud olukorra taastamist. Toodud näite puhul tähendaks see kortermaja lammutamist.

Ilmselt poleks selline otsus proportsionaalne ja tasakaalukas, kuid vähemalt uue ehitusloa taotlemine on vajalik. Vastasel juhul ei saaks hiljem väljastada ka kasutusluba ja hoonet ei tohiks kasutusele võtta.

Parkimiskorruse ärajätmise tõttu muutub ka parkimiskord ja see tuleb tervikuna üle vaadata nii, et uus olukord vastaks kehtestatud detailplaneeringule ja parkimist korraldavatele normatiividele. Paraku võib nii tekkida olukord, kus arendajal pole võimalik oma lubadusi ja kohustusi täita ning korteriostjad ei saa kaupa, mille eest nad maksnud on. Tekkinud on olukord, kus arendaja soov ehituskulu vähendada on viinud teadliku petmiseni.

Jälgida tasub ka töösolevaid ümbritsevaid detailplaneeringuid. Võite osta endale uue maja või korteri, kuid arenevas linnas ei ole garantiid, et säilib vaade, mis ostmise hetkel avanes. Samuti tuleks uurida, mida selle piirkonna üldplaneering ette näeb.

Üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid tehakse ainult põhjendatud vajaduse korral, kusjuures tegu peaks olema pigem eranditega.

Seega, kui üldplaneeringus pole teie kodukanti tornelamuid ette nähtud, siis neid tõenäoliselt ka ei tule, aga kauni vaate pargile või metsatukale võib kõrvalmaja juurdeehitis ära rikkuda küll.