R, 30.09.2022

Juhtkiri ⟩ Au Ukraina kangelastele: herójam sláva!

Postimees
Au Ukraina kangelastele: herójam sláva!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päeva karikatuur, 14. september.
Päeva karikatuur, 14. september. Foto: Urmas Nemvalts
  • Kahtlemata ei saa eesmärk olla väiksem kui kogu Ukraina territooriumi vabastamine
  • Paljude vaatlejate meelest on murrang sõjas juba saavutatud
  • Venemaa nõrgenemine mõjutab maailma laiemalt

Loosung «Au kangelastele!» (Herójam sláva!) ulatub tagasi Ukraina vastupanuvõitluse aega eelmise sajandi esimesel poolel, nagu ka tihti selle ette kõlav «Au Ukrainale!» (Sláva Ukraini!). Siiski pole need hüüdlaused ühel ajal tekkinud. «Au kangelastele!» on hilisem, see hakkas 1930. aastatel kõlama auavaldusena langenud võitlejatele.

Nüüd on need ukrainakeelsed loosungid ilmakuulsad. Tervitame meiegi ja austame Ukraina sõdureid, kes hakkasid ülekaalukale Vene agressorile vastu ning on võõrväed Harkivi oblastist välja löönud.

Eraldi tuleb kiita ukrainlaste strateegilist küpsust. Jättes mulje, et vastupealetung käib lõunas ja kõigepealt on kavas tagasi vallutada Herson, peteti vaenlane ära ja anti jõuline löök hoopis idarindel. See oli suur hoop Vene varustusliinidele ning veel rohkem okupatsiooniväe moraalile.

Eeldatavalt on Ukraina väed nüüd valmis edu saavutama ka Hersonis ja, nagu Eerik-Niiles Kross tänases lehes kirjutab, Ukraina ei peatu, vaid vabastab lõpuks ka Krimmi.

Kahtlemata ei saa eesmärk olla väiksem kui kogu Ukraina territooriumi vabastamine, aga sinna on veel pikk maa minna. Sestap ei tohi edust saadud eufooria pimestada.

Paljude vaatlejate meelest on murrang sõjas siiski juba saavutatud ja sellel on vaieldamatu mõju kogu maailmale.

Euroopal ja lääneriikidel laiemalt tuleb end kokku võtta ja mõista, et külm talv ja kõrged energiahinnad on väike ohver Ukraina kangelaste eneseohverdusega võrreldes. Murrang annab ukrainlastele ja liitlastele lootust, et ükskord kõik lõpeb ja me saame võimaluse üles ehitada rahulikumat maailma.

Eesmärk ei saa olla väiksem kui kogu Ukraina territooriumi vabastamine, aga sinna on veel pikk maa minna. Sestap ei tohi edust saadud eufooria pimestada.

Venemaal on kasvanud ootus, et tulevad muutused Kremli kuritegeliku režiimi ladvikus. Sellele järgnevat sündmuste kulgu ei suuda keegi ennustada. Võimalik, et seal, kus ukraina rahva kannatused lõpevad, alles algavad seni peamiselt televiisorist sõda jälginud vene rahva kannatused. Kiiret üleminekut demokraatiale, mida oodati 30 aastat tagasi, on nüüd väga raske uskuda.

Kuid Venemaa nõrgenemine mõjutab maailma laiemalt ja on rahvaid, keda see teeb ärevaks. Kesk-Aasial on julgeolekutagatiste osas (näiteks Talibani vastu) taas põhjust lääne poole vaadata, aga kindlasti on seal suured huvid ka Hiinal.

Äsja saime aimu, mis võib juhtuda Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Kas aserite ja neid julgestavate türklaste huvi piirdub kahe aasta eest Mägi-Karabahhi jätkusõjas saavutatuga? Teisipäeval leidis aset Aserbaidžaani ja Armeenia vägede ohvrirohke konflikt, mis õnneks vaibus kiirelt. Kuid aserite sihtmärgid ei asunud otse piiril ega ka vaidlusaluses Karabahhis. Sihikule võeti piirist pisut eemale jäävad Armeenia linnad ja asulad ning see teeb muret.

Me loodame ja ootame Ukraina kangelaste võitu Vene agressori üle. Ühtlasi peab see võit tagama, et reeglitepõhine maailmakord kehtib ja tugevneb üle ilma. Tuues lõpuks püsiva rahu ja koostöö ka Lõuna-Kaukaasias.

LOE LK 8, 14

Märksõnad
Tagasi üles