Tarkusekuu tõi taas päevakorda meie hariduselu murekohad, neist kõige silmatorkavamana heade noorte õpetajate puuduse ja selle peapõhjusena madala palgataseme. Probleemile lisas dramaatikat noore haridustegelase preemia pälvinud Andres Juure prohvetlik kõne roosiaia vastuvõtul, kus ta ennustas Eestile õpetajate puudusest tulenevat vaimupimedusse vajumist juba eelseisval viiel aastal. Päris must perspektiiv, kirjutab akadeemik ja endine haridusminister Jaak Aaviksoo.
Tellijale
Jaak Aaviksoo ⟩ Vähe on riike, kus hariduskulud Eesti omasid ületaksid (11)
Samal ajal on justkui märkamata tõsiasi, et Euroopa statistikaameti andmeil ulatuvad Eesti avaliku sektori hariduskulutused 6,6 protsendini SKTst, jäädes alla vaid Rootsile (7,0%) ja olles ühel pulgal Belgiaga. Euroopa Liidu keskmine on 5,0 protsenti ja naaberriigis Soomes 5,9 protsenti SKTst. Ka mujal maailmas on vähe riike, kus hariduskulud Eesti taset ületaks.
Kui aga võrrelda hariduskulutuste osakaalu kogu avaliku sektori kuludes, on Eesti 14,4 protsendigaga Euroopa Liidu kindel liider (keskmine tase on 9,4% ja Soomes 10,3%). See tõsiasi võiks veidi vähendada süüdistusi poliitiliste otsustajate silmakirjalikkuses, kes justkui vaid sõnades rõhutavad hariduse tähtsust.