Laisk fossiilkütustest loobumise tempo, teosammul liikuv taastuvenergia areng, hajusale elektritootmisele üleminekuks vajalike võrguarenduste puudulikkus, kehv energiaturvalisus ning elektribörsi kõikuv usaldusväärsus on kolinaga põhja tõmmanud eestimaalaste usu riigi võimekusse olukorda stabiliseerida.
Samal ajal kõvenevad hääled, et tõmbame uued Auvered käima, tühja neist kasvuhoonegaasidest, mida põlevkivi abil tonnide viisi atmosfääri kliimat soojendama ning meile põudu ja üleujutusi garanteerima saadame. Muidugi on mugav juba sisse tallatud rajal kõndida ja teha seda, mida seni kõige paremini oled osanud – inimlikult mõistetav. Ent meie riigi, Euroopa, maailma inimeste heaolu mõttes on see arusaamatu valik. Lubamatu on päevapoliitikas unustada, et kõikide teiste lühiajaliste kriiside kõrval käib kõiki eluvaldkondi puudutav eksistentsiaalne kliimakriis endiselt edasi. Pruunide kütuste taaselustamine tähendab vaid üht – see süvendab kliimaprobleeme ning toob kaasa hulga uusi, nagu nt pagulaskriisi, veepuuduse, mullastiku hävimise ja toidukriisi ning tuhandete aastate jooksul välja kujunenud ja inimeluks vajalike ökosüsteemide kollapsi.