Priit Pullerits ⟩ Venemaa süüdimatud abistajad

Andrei Stepanov (vasakul) ja Jevgeni Novikov (paremal) aitavad Venemaale mitmeid mängumehi ja see pole ka muutunud pärast Ukraina sõda. Foto: Facebook/NESTA SPORT GROUP

Roostetanud taibu, aukliku südametunnistuse ja jupsiva moraalse kompassiga tegelastel võttis aega veebruari lõpust märtsi alguseni, et aru saada: Venemaaga maailma spordis enam asju ei aeta ja töiseid suhteid ei hoita. Kuid Eesti jalgpallis ei ole sellest arusaamine siiamaani, ligi seitsme kuuga, veel kõigile kohale jõudnud, kirjutab ajakirjanik Priit Pullerits.

Pehmelt öeldes jahmatav oli eelmise nädala lõpus teada saada, et Eesti endised koondislased Andrei Stepanov ja Jevgeni Novikov, kes mänginud mõlemad mitu hooaega ka Venemaa klubides, ajavad oma jalgpalliagentuuriga siiamaani agressorriigiga äri, nagu poleks sõda Ukrainas käimaski, vahendades sinna välismaa mängijaid. Tõsi on see, et ega Stepanov ja Novikov saa kedagi Venemaale tapiga saata; igaüks, kes sinna mängima läheb, peab selleks ise soovi ja valmisolekut ilmutama. Kuigi Stepanov ütles Postimehele oma tegevuse õigustuseks, et tema hoolitseb lihtsalt oma klientide eest ning aitab neid, ei võta see tema ega Novikovi pea kohalt ära küsimust, kas nad ise ei näe oma tegevuses moraalset kõlvatust.

Jah, formaalselt võttes pole ühtki juriidilist punkti, millega Stepanovi ja Novikovi äritegevus keelustatuks lugeda. Aga nagu väljendas ka Eesti Jalgpalli Liit, kellega teemat arutasin, on pingestatud olukorras, nagu praegu seoses Venemaa vallapäästetud sõjaga, igaühe kohustus tajuda selgelt, millised teod on avalikkuse silmis vastuvõetavad ja mis pälvivad hukkamõistu.