Kaido Pihlakas ⟩ Kas meie riigikaitseseadused on kooskõlas eriolukorra-sõjaseisukorra nõuetega?

Emeriitadvokaat Kaido Pihlakas. Foto: Toomas Huik

Kahjuks ebapiisavalt! See on minu isiklik arvamus, kuid selles küsimuses on avaldatud seisukohti seinast seina. Samas tuleb tunnistada, et sõjakohtu küsimuse lahendamisega on asjaomased ministeeriumite ametnikud ja poliitikud tegelenud vahelduva eduga aastaid, kuid tänaseks ei ole veel suudetud lahendada kõiki probleeme riigikaitseseaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste kavandatud muudatuste ja täienduste vastuvõtmiseks, kirjutab emeriitadvokaat ja reservkapten Kaido Pihlakas. 

Eelmine vabariigi valitsuse koosseis koostas riigikaitseseaduse ja «Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal)» seaduseelnõud ning need läbisid nn ametkondade kooskõlastusringi ja esitati riigikogule menetlemiseks.

Kui 2021. jaanuaris hakkas Eesti riigielu juhtima vabariigi valitsuse 51. koosseis, siis eeldatavalt ei olnud uuel valitsusel prioriteediks eelmise valitsuse need seaduseelnõud, eriti arvestades seda, et riigikogule oli menetlemiseks esitatud kaks eri kontseptuaalse alusega eelnõu, kus Eesti reservohvitseride kogu taotles meie kohtusüsteemi osaks oleva täiendava erikohtu, s.o riigikaitsekohtu loomist seadusega, kuid justiitsministeerium pidas siiski otstarbekaks üksnes nn täiendava riigikaitsekolleegiumi moodustamist kas mõne maa- või ringkonnakohtu juurde, mille eriolukorras (sõjaseisukorras) käivitab riigikohtu esimees.