L, 1.10.2022

JUHTKIRI ⟩ Ei saa me läbi Lätita (ja Venemaa meelest ei lähe)

Postimees
Ei saa me läbi Lätita (ja Venemaa meelest ei lähe)
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Läti ja Eesti lipud Balti keti mälestusüritusel Lilli-Ungurini piiripunktis. FOTO: Eve Naaber
Läti ja Eesti lipud Balti keti mälestusüritusel Lilli-Ungurini piiripunktis. FOTO: Eve Naaber Foto: EVE NAABER
  • Eesti-Läti üldine koostöö on priima, aga detaile ei taheta näha
  • Seni on Eesti lätlastele töö ja eluolu poolest ligitõmbavam
  • Valga ja Valka kaksiklinn ainulaadsust tuleb hinnata

Eesti poliitikas on aeg-ajalt ikka keegi põrutanud, et ­Balti riikide koostöö on suur mull, tegelikult oleme konkurendid. Vahel aga teeb meele mustaks seegi, kui maailma uudistekanalites räägitakse Balti riikidest, viitsimata Eestit, Lätit ja Leedut nimepidi esile tuua.

Kummati tuleb saatusekaaslus ajaloo pöördemomentidel ikka esile ja siis oleme naabritega ühte hoidnud. «Ei saa me läbi Lätita / ja Venemaa meelest ei lähe / nii nagu käterätita / me kunagi sauna ei lähe,» luuletas Hando Runnel nõukaajal paraja irooniaga.

Nüüd võib öelda, et Lätita me tõesti läbi ei saa, aga Venemaa ei lähe meelest sellepärast, et sealt lähtub meie ajastu suurim hädaoht. Seega on julgeolek keskne teema nii Eesti-­Läti värskes tulevikukoostöö raportis kui ka välisministrite päevast ­päeva suhtluses.

Ühelt poolt muutus Venemaa täiemõõdulise sissetungi järel Ukrainasse meie piirkonna julgeolekuruum põhimõtteliselt, kui Soome ja ­Rootsi otsustasid NATOga liituda. Teisalt jäid aga Eesti, Läti ja Leedu Vene kodanikele viisa- ja sisenemiskeelu kehtestamisel üsna omaette, mis näitab, et meid seovad ühised mured ja arusaam maailmas toimuvast.

Koos Lätiga peame aga näitama sedagi, mida tähendab hea naabrus. Ehk kuidas lahendavad piirinaabrid võimalikult hästi kummagi riigi kodanike praktilisi probleeme. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ütleb usutluses Postimehele, et meie ­üldine poliitiline koostöö on ­esmaklassiline, aga kõlavatest plaanidest, nagu Rail Balticust ja muust kõneledes jäävad tihti kahe silma vahele igapäevaelu detailid. 

Seni on Eesti lätlastele töö ja eluolu poolest ligitõmbavam kui Läti eestlastele ehk meil on kõrgemad palgad ja sotsiaaltoetused. Samal ajal iseloomustab kummagi riigi piirialasid ääremaastumine ja kaugus suurematest keskustest.

Neid on raportis kirjeldatud ja Läti minister toob välja, et praegu pole rongiga Riiast Valka sõites head ühendust, et sõita edasi Tallinna. See on kentsakas ning sama ­probleemiga puutume kokku ju ka teistpidi liigeldes.

Seni on Eesti lätlastele töö ja eluolu poolest ligitõmbavam kui Läti eestlastele ehk meil on kõrgemad ­palgad ja sotsiaaltoetused. Samal ajal iseloomustab kummagi riigi ühiseid piiri­alasid ääremaastumine ja kaugus suurematest keskustest. Välja on toodud seegi, et piiriäärsetel aladel elab liiga vähe inimesi, mistõttu ei ­pälvi nende mured pealinnades piisavat ­tähelepanu.

Just piirialade koostöö peab andma nendele aladele elujõu ja siin on Valga-Valka kaksiklinnal ­­ainulaadne tähendus. Valga ja Valka koostöös ongi palju ära tehtud, aga raportis märgitakse ka seda, et linnu ühendav bussiliin jäi bürokraatia taha ning piiriüleste teede seisukord jätab soovida.

Suurte probleemide juurde ­tagasi tulles on aga Läti ja Eesti välisminist­ril ning valitsusel põhjust ­muretseda energiahindade tõusu pärast ja teha siingi paremate lahenduste nimel koostööd.

Rõõmustada saame ligineva läbimurde üle Ukraina rinnetel. Kui strateegias ja relvastuses on otsustav USA ja arvestatavalt ka brittide toetus Ukrainale, siis meie roll on ­hoida ­kõigi liitlaste meelekindlust. Raske talv ­tuleb üle elada, Vene agressorile ei tohi milleski järele anda ega talle puhkepausi jätta. Selles on Eesti ja Läti (ja Leedu) kahtlemata sama meelt.

Märksõnad
Tagasi üles