Kummati tuleb saatusekaaslus ajaloo pöördemomentidel ikka esile ja siis oleme naabritega ühte hoidnud. «Ei saa me läbi Lätita / ja Venemaa meelest ei lähe / nii nagu käterätita / me kunagi sauna ei lähe,» luuletas Hando Runnel nõukaajal paraja irooniaga.
Nüüd võib öelda, et Lätita me tõesti läbi ei saa, aga Venemaa ei lähe meelest sellepärast, et sealt lähtub meie ajastu suurim hädaoht. Seega on julgeolek keskne teema nii Eesti-Läti värskes tulevikukoostöö raportis kui ka välisministrite päevast päeva suhtluses.
Ühelt poolt muutus Venemaa täiemõõdulise sissetungi järel Ukrainasse meie piirkonna julgeolekuruum põhimõtteliselt, kui Soome ja Rootsi otsustasid NATOga liituda. Teisalt jäid aga Eesti, Läti ja Leedu Vene kodanikele viisa- ja sisenemiskeelu kehtestamisel üsna omaette, mis näitab, et meid seovad ühised mured ja arusaam maailmas toimuvast.
Koos Lätiga peame aga näitama sedagi, mida tähendab hea naabrus. Ehk kuidas lahendavad piirinaabrid võimalikult hästi kummagi riigi kodanike praktilisi probleeme. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ütleb usutluses Postimehele, et meie üldine poliitiline koostöö on esmaklassiline, aga kõlavatest plaanidest, nagu Rail Balticust ja muust kõneledes jäävad tihti kahe silma vahele igapäevaelu detailid.
Seni on Eesti lätlastele töö ja eluolu poolest ligitõmbavam kui Läti eestlastele ehk meil on kõrgemad palgad ja sotsiaaltoetused. Samal ajal iseloomustab kummagi riigi piirialasid ääremaastumine ja kaugus suurematest keskustest.