Riina Kaljurand ⟩ Armeenia vaevleb heade valikute puuduses

Riina Kaljurand Foto: Sander Ilvest /

Armeenlastele meeldib rääkida Armeenia hiilgeaegadest, kui nende riik ulatus Mustast merest põhjas kuni Vahemere ja Kaspiani vastavalt edelas ja idas, kirjutab suursaadik Riina Kaljurand.

Tänaseks on toonasest hiidriigist alles vaid kitsuke ala, mis surutud Türgi, Gruusia, Iraani ja Aserbaidžaani vahele. Nagu teiste Lõuna-Kaukaasia rahvaste puhul, on ka armeenlaste ajalugu nüansi- ja kannatusterohke. Selle tulemusena elab väljaspool ajaloolist kodumaad rohkem armeenlasi kui Armeenias, vastavalt viis miljonit ja 2,9 miljonit inimest.

Idas on naabriks Aserbaidžaan, keda peetakse eksistentsiaalseks ohuks. Läänes jagatakse piiri Türgiga, keda süüdistatakse Armeenia rahva vastu genotsiidi toimepanemises. Lõunas piirnetakse Iraaniga, kes ise Türgi, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel laveerida püüab. Armeenial on küll mõjukas diasporaa nii USAs kui ka Prantsusmaal, kuid suhete tasakaalustamisel Aserbaidžaaniga on olulisimaks liitlaseks Venemaa, mis on osaline ka igas strateegilises sektoris. Kuulumine Venemaa kontrollitud Sõltumatute Riikide Ühendusse, Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja Euraasia majandusliitu määrab majandusliku sõltuvuse Venemaast. Armeenia julgeolekut ja piire kaitseb samuti Moskva.