Olgugi Ühendkuningriigi kroonitud pea ametlik võim peaministri omaga võrreldes olematu, oli palju suurem muutus Elizabeth II lahkumine. Seda, milliseks kujuneb rahva reaktsioon, on praegu tõenäoliselt veel vara öelda.
Uus kuningas Charles III on ilmselt valmis troonile asuma. Nii kaua, 70 aastat pole veel ükski Walesi prints pidanud oma järge ootama. Oma 73 eluaastaga on ta ka kõige vanemana võimule saanud monarh, purustades üheksa aastaga senise, pea kahe sajandi eest William IV püstitatud rekordi.
Charles on tuntuks saanud inimesena, kellel on paljude valdkondade kohta üpris kindlad arvamused – tervishoiust (soosib alternatiivmeditsiini) moodsa arhitektuurini (pole vaimustuses) –, mida ta pole häbenenud asjaomaste ametiisikutega jagada, ja kes on sellega ka omajagu nurinat tekitanud. Nii leidubki hinnanguid, et ta võib ka troonil olla oma emast märksa sõnakam.
See tundub pigem siiski ebatõenäoline. Kuningal pole kaugeltki sellist vabadust oma arvamust avaldada kui troonipärijal. «Ma ei ole nii loll. Ma saan aru, et valitseja olemine on erinev tegevus,» ütles Charles nelja aasta eest intervjuus BBC-le. «Idee, et ma kuidagi jätkaksin täpselt samamoodi, on täielik jama.»
Ilmselt seab Charles III endale eesmärgiks olla kuningas, kes ühendab inimesi: inglasi, šotlasi, iirlasi, waleslasi ja teisi, kes Ühendkuningriigis elavad, Brexiti pooldajaid ja vastaseid.
Ilmselt seab Charles III endale eesmärgiks olla kuningas, kes ühendab inimesi: inglasi, šotlasi, iirlasi, waleslasi ja teisi, kes Ühendkuningriigis elavad, Brexiti pooldajaid ja vastaseid. Lisaks on ta veel 14 riigi pea, kellest mõni on juba varem rääkinud soovist vabariigiks saada. Tõenäoliselt on tal keeruline saavutada enamat kui Elizabeth II, kellele pikk troonilolek andis ainulaadse positsiooni ja kellesse suhtus lugupidamisega nii mõnigi veendunud vabariiklane. Charlesi võtavad paljud märksa skeptilisemalt.