JUHTKIRI ⟩ Charles III on uus vana kuningas (3)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
9. september 2022, 20:40
:format(webp)/nginx/o/2022/09/09/14820039t1h2a4d.jpg)
- Nädal tõi Ühendkuningriigile palju muutusi
- Vaevalt Charles III kuningana poliitikasse sekkub
- Tähtis on brittide jätkuv toetus Ukrainale
Euroopa ühe traditsioonirikkama maa Ühendkuningriigi jaoks on see nädal toonud palju muutusi. Teisipäeval sai riik endale uue valitsusjuhi Liz Trussi, kuid konservatiivse partei komme mõne aasta tagant oma juhte kukutada on juba harjumuspäraseks muutunud. 70 aastat riigi eesotsas olnud kuninganna Elizabeth II kokku 15 peaministrist neli mahtus viimase kuue aasta sisse.
Olgugi Ühendkuningriigi kroonitud pea ametlik võim peaministri omaga võrreldes olematu, oli palju suurem muutus Elizabeth II lahkumine. Seda, milliseks kujuneb rahva reaktsioon, on praegu tõenäoliselt veel vara öelda.
Uus kuningas Charles III on ilmselt valmis troonile asuma. Nii kaua, 70 aastat pole veel ükski Walesi prints pidanud oma järge ootama. Oma 73 eluaastaga on ta ka kõige vanemana võimule saanud monarh, purustades üheksa aastaga senise, pea kahe sajandi eest William IV püstitatud rekordi.
Charles on tuntuks saanud inimesena, kellel on paljude valdkondade kohta üpris kindlad arvamused – tervishoiust (soosib alternatiivmeditsiini) moodsa arhitektuurini (pole vaimustuses) –, mida ta pole häbenenud asjaomaste ametiisikutega jagada, ja kes on sellega ka omajagu nurinat tekitanud. Nii leidubki hinnanguid, et ta võib ka troonil olla oma emast märksa sõnakam.
See tundub pigem siiski ebatõenäoline. Kuningal pole kaugeltki sellist vabadust oma arvamust avaldada kui troonipärijal. «Ma ei ole nii loll. Ma saan aru, et valitseja olemine on erinev tegevus,» ütles Charles nelja aasta eest intervjuus BBC-le. «Idee, et ma kuidagi jätkaksin täpselt samamoodi, on täielik jama.»
Ilmselt seab Charles III endale eesmärgiks olla kuningas, kes ühendab inimesi: inglasi, šotlasi, iirlasi, waleslasi ja teisi, kes Ühendkuningriigis elavad, Brexiti pooldajaid ja vastaseid.
Ilmselt seab Charles III endale eesmärgiks olla kuningas, kes ühendab inimesi: inglasi, šotlasi, iirlasi, waleslasi ja teisi, kes Ühendkuningriigis elavad, Brexiti pooldajaid ja vastaseid. Lisaks on ta veel 14 riigi pea, kellest mõni on juba varem rääkinud soovist vabariigiks saada. Tõenäoliselt on tal keeruline saavutada enamat kui Elizabeth II, kellele pikk troonilolek andis ainulaadse positsiooni ja kellesse suhtus lugupidamisega nii mõnigi veendunud vabariiklane. Charlesi võtavad paljud märksa skeptilisemalt.
Möödunud aasta detsembris korraldatud uuringu järgi suhtub peaaegu kaks kolmandikku Ühendkuningriigi elanikest temasse positiivselt, kuid populaarsusküsitlustes jääb ta siiski maha oma emast ja vanemast pojast prints Williamist ning oli kuningliku pere seas alles seitsmendal kohal. Väiksem on tema populaarsus just nooremate seas.
Kui veel mõnda aega tagasi mõjus Charles oma juttudega kliimamuutusest ja mahepõllumajanduse eelistest kergelt veidrikuna ning teda sellepärast ka pilgati, siis praegu on meeleolud muutunud ja rohelise maailmavaatega ringkonnad suhtuvad temasse kui visionääri.
Meie jaoks on oluline suhtumine sõtta Ukrainas. Juba 2013. aasta Ukraina kriisi ajal suutis Charles Kanadat külastades ühele natside eest põgenenud 78-aastasele juudi naisele põrutada, et Putin teeb umbes sama, mis Hitler. Riigi välispoliitikat muidugi määrab valitsus ja peaminister Truss on samuti paistnud silma Ukraina vankumatu toetajana.