Joogid olevat vastanud, et see on loom, kellest inimene ikka veel midagi ei tea.
Kas selline sündmus tõesti aset leidis, ei ole teada, aga lugu on kuulus ja märkimisväärne. Esiteks seetõttu, et see kajastab antiikaja kreeklaste suhtumist tarkusesse. Tark on see, kes elab rahulikult, tasakaalukalt oma elu, sealjuures mitte paljastades eksistentsi ja tegevust ahistavaid asjaolusid. Homerose eepilises poeemis «Ilias» on epiteet «tark» omistatud eelkõige vanale nõuandjale Nestorile, ilma kelleta poleks kreeklased oma sõjaretke Trooja vastu ettegi saanud võtta. Targaks, aga eelkõige kavalaks, on «Iliases» tituleeritud ka Odüsseus, kes on ka kõige silmapaistvam ja edukam luuraja selles loos. Kuid Odüsseus on siiski noor ja jõuline sõdalane. Nestor lahingutest osa ei võta, kuid omab suurt mõju kampaania käigule. Siinjuures tahaks lisada, et superkangelase Achilleuse tarkusest ei ole loos juttugi. Joogide vastus Aleksandrile peegeldab ilmselt nirvaana põhimõtet: tark on see, kelle käitumist ei kontrolli tema kired.