Tiit Tammaru ⟩ Kuidas mõjutab Ukraina põgenike saabumine Eesti rahvuskoosseisu?

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, geograaf Tiit Tammaru. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/scanpix Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/Scanpix

Kohe saab täis 200 päeva Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist Ukrainasse. See käivitas maailma ajaloo ühe suurima ning Euroopas Teise maailmasõja järgse kõige suurema põgenike voo, kirjutab akadeemik Tiit Tammaru.

ÜRO pagulasorganisatsiooni UNCHR andmetel on Ukrainast alates sõja puhkemisest lahkunud enam kui seitse miljonit inimest, kellest enamik on peatunud lähiriikides. Kõige enam ehk 2,5 miljonit ukrainlast on sattunud Venemaale, enamik neist sunniviisiliselt. Eesti jagu Ukraina põgenikke elab Poolas ning üle 100 000 liikmega kogukonnad on tekkinud veel Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Tšehhi Vabariigis ja Bulgaarias. Enam kui neli miljonit Ukraina põgenikku on palunud uues asukohariigis varjupaika. Venemaa on tekitanud Ukrainale korvamatuid demograafilisi kaotusi.

Ukraina purustuste taastamine võtab ka kiire võidu korral palju aega. Seega põrkub soov kodumaale naasta paljude põgenike jaoks reaalsusega, et ei ole enam kusagil elada. Nii mõnedki neist põgenevad juba teist korda, sest 2014. aastal pidid paljud jätma oma kodud sisepõgenikena.