L, 10.12.2022

Jaan Männik ⟩ Rootslaste valimisteemad on sisseränne ja heaolu

Jaan Männik
, endine Eesti Panga nõukogu esimees
Rootslaste valimisteemad on sisseränne ja heaolu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Jaan Männik. FOTO: Toomas Tuul
Jaan Männik. FOTO: Toomas Tuul Foto: Toomas Tuul
  • Riksdagi valimistel on vastakuti vasak- ja paremblokk
  • Parempoolsed kritiseerivad sisserännet ja kehva lõimumist
  • Heaoluküsimuste esiletõus võib tuua edu vasakblokile

Eeloleval pühapäeval valib Rootsi rahvas uut parlamenti. Peamiselt on välja kujunenud kaks blokki, kirjutab endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

Vasakpoolse bloki peaministrikandidaat on sotsiaaldemokraat ja praegune peaminister Magdalena Andersson. Parempoolse bloki peaministrikandidaat on moderaatide erakonna juht Ulf Kristersson. Seis nende blokkide vahel on pikemat aega olnud väga tasavägine. Tänase seisuga on Rootsi parlamendis kaheksa erakonda ehk neli vasak- ja neli paremblokis. Rootsi parlamenti pääsemiseks on valimiskünnis neli protsenti, mitte viis nagu meil.

Vasakblokki kuuluvate sotsiaaldemokraatide reiting on 28 protsenti. See erakond on rohkem kui sada aastat vana, ta on suure osa ajast peale Teist maailmasõda võimul olnud, olles ka Rootsi heaoluühiskonna ülesehitamise peaarhitekt. Praegune Vasakpartei on mitu korda nime vahetanud ja 65 aastat tagasi oli nimeks Rootsi Kommunistlik Partei. Nende reiting on üheksa protsenti. Viieprotsendise toetusega Rohelised on Rootsis väga vasakpoolne erakond ja nagu öeldakse «ühe teema partei», mis keskendub vaid rohepöördele. Seitsmeprotsendise toetusega Rootsi Keskerakond on aga poliitilise spektri keskel ja kuulus varem paremblokki. Kui vasakblokk võidab, on kõige suurem tüli uue valitsuse moodustamisel see, et Keskerakond peab endiste kommunistide Vasakparteid äärmuserakonnaks. Seega tekib Keskerakonnal küsimus, kuidas olla äärmuslastega samas valitsuses.

Parempoolses blokis on kesksel kohal 18-protsendilise toetusega Moderaadid. Nemad on umbes sama, mis erakond Isamaa on Eestis. Kristlike Demokraatide partei lõid Rootsis usklikud inimesed. Nüüd on see erakond vähem ristiusuga seotud, aga pigem väga konservatiivsete väärtuste kandja. Nende reiting on kuus protsenti. Liberaalid on varem olnud väga suur erakond, aga viimaste aastate reiting on olnud alla nelja protsendi ja nad võitlevad parlamenti jäämise eest. Liberaalide probleem on olnud hägune ideoloogia ja nõrgad juhid. Rootsi Demokraadid on rootslaste EKRE ja ajalooliselt Rootsi poliitika enfant terrible ehk nn hirmus laps. Aga nende reiting on kõrge – 21 protsenti. 

Rootsi peavoolumeedia on vasakpoolsem kui Eesti oma ja Rootsi EKREt ei ole peetud pehmelt öeldes parketikõlblikuks.

Rootsi peavoolumeedia on vasakpoolsem kui Eesti oma ja Rootsi EKREt ei ole peetud pehmelt öeldes parketikõlblikuks. Juhtivad sotsiaaldemokraadid on kuni tänaseni pidanud seda erakonda fašistlikuks ja rassistlikuks. Parempoolsete peaministrikandidaat Ulf Kristersson sai aga aru, et ta ei saa mitte kunagi Rootsi peaministriks, kui tema kandidatuuril ei ole ka Rootsi EKRE toetust. Praegu on Rootsi Demokraadid parembloki kõige suurem erakond ja selle üle ei rõõmusta ükski teine Rootsi erakond, aga reaalsusega tuleb poliitikas arvestada.

Meenutan siinjuures, kuidas inimesed minu käest 2016. aastal küsisid, mida ma arvan sellest, et Donald Trump sai USA presidendiks. Vastasin, et tähtis pole, mida mina arvan, vaid tähtis on aru saada, miks ameeriklased ta presidendiks valisid.

Tavapäraselt on aastakümneid Rootsi valimiskampaaniates domineerinud rahva heaolu küsimused. Näiteks hariduse ja tervishoiu kvaliteet ja kättesaadavus. Mis saab, kui oled nii vana, et ise enam hakkama ei saa, kuidas riik sind toetab? Kas sul on tööd, kui palju asjad maksavad ja kui suur sinu palk või pension on? Heaoluküsimusi nimetatakse vahel ka rahakotiküsimusteks. Rootsis on praegu väga suur töökäte puudus ja seda vaatamata sellele, et 20 protsenti nendest, kes Rootsis elavad, ei ole Rootsis sündinud. Suure erinevusena Eestist pole välispoliitika ja julgeolek Rootsi parlamendivalimistel kunagi prioriteetsed küsimused olnud ja nii ka seekord. 

Suure erinevusena Eestist pole välispoliitika ja julgeolek Rootsi parlamendivalimistel kunagi prioriteetsed küsimused olnud ja nii ka seekord.

Suur küsimus on valimiskampaanias sisseränne, integratsioon ja mujalt tulnud inimeste kuritegevus. Kriminaalsed jõugud on sel aastal siiani tapnud rohkem inimesi kui terve möödunud aasta jooksul. Küsitluste järgi on sisseränne ja sellega seonduv pikka aega olnud Rootsi kõige teravamate valimisküsimuste esikolmikus. See on ka põhjus, miks Rootsi EKRE on nii kiiresti kasvanud – nad on 15 aastat rääkinud, et sisserännet tuleb kõvasti piirata. Kõik Rootsi erakonnad leiavad, et kuritegevuse ohjeldamiseks on vaja rohkem politseid, kõvemaid karistusi, rohkem prokuröre jne. Kardetakse, et olukord läheb hullemaks, enne kui mingi valgus tunneli lõpus paistma hakkab, ja et poliitikud alahindavad probleemi komplekssust ja tõsidust. Kuna pea kõik Rootsi erakonnad toetasid aastakümneid suurt sisserännet, puudub nende jaoks ka süüdlane. Samuti on Rootsi ajakirjandus ajalooliselt suurt sisserännet toetanud.

Keegi ei taha eriti ennustada, kas praegune peaminister Magdalena Andersson jätkab või on Ulf Kristersson järgmine peaminister. Mina kui kõrvaltvaataja võin seda siiski endale lubada. Paremblokk ja eriti Rootsi EKRE on kampaanias esile toonud sisserände ja integratsiooni läbikukkumise, nõudes palju kõvema käega asjaajamist. See on paremblokki soosinud. Viimased kaks nädalat on ajakirjandus aga üha rohkem hakanud arutama olme- ja toimetulekuküsimuste üle. Teemadeks on kõrge inflatsioon, gaasi ja elektri hinnakasv, prognoositud majanduslangus. See soosib vasakblokki.

Rootsi sotsiaaldemokraatidel on suur riigijuhtimise kogemus, nagu Reformierakonnal Eestis. Kui ajad on ebamäärased ja keerulised, siis ei hakata midagi uut proovima. Näiteks Eestis võib see negatiivselt mõjuda Eesti 200-le ja Parempoolsetele. Seega usun, et Magdalena Andersson jätkab peaministrina, aga võin mõistagi eksida. Pühapäeva õhtul saame teada.

Märksõnad
Tagasi üles